Esinemisoskus või seksikus?

Muusikakultuuri tippsaavutus(t)ena serveeritavaid isikupäratuid, tuimi laulukesi ja nende ennastimetlevaid, enamasti pooliku muusikalise haridusega esitajaid kujutatakse lausa kõigeväeliste rahvussangaritena, kel olevat küllaga andekust ja esinemiskindlust, aga mis peaasi - seksikust!

Küllap tuleneb see seksikusekesksus ikka sellest, et nii mõnegi eurosolisti vokaalne suutlikkus ega artistlikkus ei küüni kuigi arvestatava tasemeni ning ühe või teise loodetava-kiidetava tulevase eurokuulsuse puhul saab kõnelda-kirjutada üksnes noore inimese seksikusest, täpsustamata, kas tegemist on artistihakatise sugutungi tugevuse määramisega või hoopis tema kui eluslooduse osa või esindaja suutlikkusega erutada vastassugupoole esindajaid, tekitada nendes sugukihu.

Ega siin pole midagi nii väga imeks pannagi - alles see oli, kui Heidy Purga, vanamoodsaks tunnistatud Juhan Paadami asemel vastselt Eesti eurolaulu-projekti vedama seatu, kuulutati üksmeelselt ja ükssuiselt „ülimalt seksikaks tegijaks". Nüüd siis ongi kõik, kes eurolaulukese kuuldavale suudavad tuua, esmalt ikka vägagi seksikad. Kas nad ka laulda mõistavad või kas  neil üldse lauluhäältki on, pole enam kuigi tähtis. Peaasi, et jätkuks seksikust. Ju see siis esmavajalik on - Euroopas vähemasti.

Hiljuti nurisesid mingid (vanamoodsad) muusikasõbrad, et ETV-st ja Vikerraadiost olevat tõelised muusika- ja  laulusaated ära kadunud ning üksnes tühja lobisemist sisaldavad elukauged vestlus- ja intervjuusaated asemele tulnud. Vist ongi nõnda, aga mina lisaksin juurde, et Vikerraadio

lobasaated puudutavad esmajoones ikkagi muusikaga seotud teemasid. ?ks põhjusi näib tõenäoliselt peituvat selleski, et Vikerraadio juhtide hulgas pole (kuigipalju) ajakirjandusharidusega inimesi. Peatoimetajagi endine muusikasaatetoimetaja (Riina Rõõmus - Toim.) - mõni ime siis, et ta peab ajakirjanduseks eeskätt rääkimist igasugu kidraplõnksutajate, „kaverite", „albumite" jms teemadel.

ANTS TAMME, Videviku peatoimetaja

Jaga |