Dekriminaliseeritud kuritegu

Paha lugu: kodanik K nime all ilmusid Kesknädalas avaldatud artikli kohta kommentaarid, mille pärast kodanik K teenis headelt sõpradelt üliteravat hukkamõistu. Ta oli hingepõhjani solvunud, sest tema polnud niisuguseid kommentaare kirjutanud ega kirjutaks neid mitte miski hinna eest mitte kunagi. Ei aidanud ka kommentaariumihuligaanide hoiatamine - verbaalsigatsused kodanik K nimel jätkusid. Kodanikul ei jäänud enam üle muud, kui esitada Põhja prefektuuri kriminaalbüroole avaldus: politsei tehku kindlaks, mis IP-aadressilt tema nime kuritarvitatakse.

Kodanik K lootus paraku luhtus. Üldkuritegude talituse vanemerimenetleja vastas: politsei ei leia põhjust kriminaal- või väärteomenetluse alustamiseks, sest konkreetsed kuritahtlikud kommentaarid ei täitvat süüteokoosseisu.

Veel enam - kodanik K sai politseilt teada ja tahab nüüd teisigi valgustada: Eestis alates 01.09.2002 kehtiv Karistusseadustik on dekriminaliseerinud varem Kriminaalkoodeksi paragrahvis 129 kuriteona käsitletu - teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamise ja laimu trükis või  muul teel paljudele isikutele kättesaadavaks tehtud viisil, samuti riiklikule, ühiskondlikule või muule organisatsioonile esitatud avalduses või anonüümkirjas. Seepärast polegi võimalik teise isiku laimamise (au teotamise) eest kedagi kriminaalkorras vastutusele võtta ning vastava hagiavaldusega tuleb pöörduda tsiviilkohtusse.

Karistusseadustik sätestab kuriteona teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu.

Siin juba on, mille üle muremõtteid mõlgutada...

Kn

Jaga |