Boriss Jeltsin 1931-2007

25. aprill 2007


Boriss Nikolajevitsh Jeltsin (1.02.1931 – 23.04.2007)

Venemaad tabanud kaotus on vähemalt sama suur, kui oli mullu Lennart Meri surm Eestile. Avaldame Eesti riigitegelaste järelehüüdeid Eesti taasiseseisvumisaegse Venemaa esimesele presidendile.


EDGAR SAVISAAR, Eesti taasiseseisvumisaegne peaminister

Olen tänini heal arvamusel Boriss Jeltsinist ja usun, et oleme talle tänu võlgu. Jeltsin tegutses oma aja võimaluste raames. Oleksime võinud tol ajal saada endale hoopis keerulisema hingeeluga naaberriigi presidendi kui tema. Kohtusin korduvalt Jeltsiniga nii 1980. aastate lõpul kui 1990. aastate algul, mil ta avaldas selget toetust Eesti taasiseseisvumisele. Jeltsin oli maailma mastaabis ajalooline isiksus, küllalt paindlik ja kaugelenägev. Pean temast ja usun, et paljud siin Eestis meenutavad Jeltsinit hea sõnaga.

ARNOLD RÜÜTEL, Eesti taasiseseisvumisaegne riigipea

Jaanuaris 1991 olid tagurlased valmis ka Eestis jõudu kasutama. See, kui Jeltsin pöördus Toompea lossi Valgest saalist emotsionaalselt Nõukogude sõjaväelaste ja venekeelse tsiviilelanikkonna poole, rahustas kuumad pead. Kuna Jeltsini pöördumine kanti üle samuti Läti ja Leedu meedias, aitas see kaasa sündmuste positiivsele arengule meie lõunanaabrite juures.
Kui Jeltsin poleks 1991. aasta augustis korraldanud vastuhakku putshistidele, olnuks küsitav, kas me saanuks oma taasiseseisvumise siis niimoodi, rahumeelselt välja kuulutada. Pärast putshi sõitsin Moskvasse ja taotlesin temaga kokkusaamist. Ta tuligi ühtedelt matustelt ära ja allkirjastas dokumendi, millega Venemaa tunnustas Eesti taasiseseisvumist. Ajaloolastel on veel üsna palju uurida selgitamaks Jeltsini kogu rolli 1990. aastatel toimunus.
Minul oli Jeltsiniga arvukaid kokkupuuteid juba Eesti taasiseseisvumisperioodi alguses. Kui Eestit ja mind toona N.Liidu ülemnõukogu presiidiumis või komisjonides jõhkralt rünnati, saatis Jeltsin mulle tihtipeale kokkumurtud paberilehekesi küsimusega: kas on vaja Eesti kaitseks sõna võtta. Kui vaja, ta seda ka tegi. Mina omalt poolt toetasin Jeltsinit, näiteks siis, kui ta NLKP keskkomitee poliitbüroost välja heideti. Paljud ei tahtnud talle teregi öelda, kuid mina surusin ta kätt ja soovisin jõudu. Seda ta ei unustanud.

MARJU LAURISTIN, Eesti taasiseseisvumisaegse ülemnõukogu asespiiker

Jeltsin oli sellel ajal, kui Eesti iseseisvust taotles, NSV Liidu juhi Gorbatshoviga opositsioonis. Vene demokraatide saadikurühma jaoks, kellega eestlased NSV Liidu rahvasaadikute kongressil tihedates sidemetes olid, oli Jeltsin liider.
Baltimaade iseseisvumine oleks Jeltsini toetuseta küllalt raske olnud. Jeltsin tuli Tallinnasse Eesti jaoks väga raskel ajal 1991. aasta jaanuaris ja kirjutas siin alla meie jaoks väga olulistele lepingutele. Tänu Jeltsinile tunnustas Venemaa kiiresti Eesti taasiseseisvumist ning Lääne jaoks oli see väga positiivne märk. Kindlasti jälgis Lääs ka tol ajal väga kiivalt, kuidas Moskva reageerib.
Jeltsini edasine saatus Venemaa presidendina oli aga küllalt traagiline.

TIIT VÄHI, taasiseseisvunud Eesti teine peaminister

Jeltsini lahkumisega kaotas maailm poliitika suurkuju, kes muutis globaalgeograafiliselt maailmas palju. Kindlasti võib teda aga pidada suureks Eesti sõbraks ja aitajaks. Eesti taasiseseisvumine ilma veriste kokkupõrgeteta on ka paljuski Jeltsini teene, leian, et aeg, mil võimul olid Jeltsin ja Gaidar, oli Eestile Venemaa-suunalises poliitikas õnnelik aeg.
Viimati kohtusime umbes 2–3 aasta eest Peterburis. Meenutasime minevikku ja rääkisime sellest, kuidas Eestil praegu läheb. Jeltsin kinnitas, et tal on väga hea meel, et Eestil hästi läheb, ja avaldas arvamust, et oleks tore Eestit taas külastada ja oma silmaga vaadata, kuidas elu edeneb. Paraku jäi tal see võimalus kasutamata. Lätlased olid eestlastest tänulikumad, sest nemad kutsusid Jeltsini endale külla.

MART LAAR, taasiseseisvunud Eesti kolmas peaminister

Esiteks tuleks eriti kaalukaks pidada tema tegevust 1991. aasta jaanuaris, mil paljuski just tema sekkumine ning välkvisiit Tallinna aitas tollal lõpetada verevalamist Balti riikides ning tugevdas oluliselt Balti riikide positsioone. Veelgi olulisemaks tuleks aga hinnata Jeltsini tegevust 1991. aasta augustiputshi ajal, mil paljuski just tema otsustavus tõi esiteks kaasa selle läbikukkumise, ning Venemaa poolt antud tunnustus Eesti taasiseseisvumisele pani aluse selle laiemale tunnustamisele.
Tagantjärele vaadates tundub kõik toimunu ju kuidagi loomuliku, lausa enesestmõistetavana, aga tollal nõudis selliste otsuste langetamine suurt isiklikku julgust ning mehisust.

TOOMAS HENDRIK ILVES, praegune Eesti Vabariigi president

President Jeltsinil oli tähelepanuväärne osa NSV Liidu kui totalitaarse rezhiimi lagunemises ja uue Venemaa sünnis, millega ta aitas kaasa demokraatlikele muutustele Euroopas 1980. ja 1990. aastatel.
Mäletan tänutundega president Jeltsini rolli Eesti iseseisvuse rahulikule taastamisele kaasaaitamisel 1991. aastal ning tema panust Vene Föderatsiooni vägede väljaviimisse Eestist 1994. aastal. Avaldan enda ja kogu Eesti poolt sügavat kaastunnet Jeltsini perekonnale ning kogu Venemaa rahvale.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)