![]() Olematu julgeolekEEVI GEIDIK, 14. jaanuar 2015„Eestis on julgeoleku sünonüümiks peataolek“ – nõnda on arvanud eestihuviline Sami Lotila. Eesti riiklikku julgeolekut peavad kindlustama amortiseerunud sõjamasinad ja nüüd ka peaaegu kultusobjektide seisusesse tõstetud jänkimehikesed. Vananenud sõjatehnika sobib aga väga hästi naiste ja laste tapmiseks – seda näeme ka Ukraina tapatalgutest. Kui vastamisi sõdib kaks väge, on see sõda. Kui neist üks tapab tsiviilelanikkonda, tulistades elumajade, koolide, haiglate ja lasteaedade pihta, on see genotsiid – aegumatu sõjaroim. Just seda on Kiievi armee üle poole aasta teinud ja teeb jätkuvalt. Donbassis on Kiievi sõjardid tapnud tuhandeid tsiviilelanikke. On päevselge, et Donbassi kaitsjad ei jäta oma kodusid ja perekondi genotsiiditegijate meelevalda. Ikkagi püütakse meeleheitlikult panna maailma uskuma, et Kiiev sõdib Venemaa vastu. Kuid Kiievi sõjajõud ei purusta Venemaa linnu, vaid Ukraina linnu, tapavad Ukraina kodanikke, püüdes neid mõrvata niipalju kui tapamasinad vähegi võimaldavad. Genotsiidi läbiviijad näivad kujutlevat, et nemad võitlevad Ukraina riigi eest, kuigi tegelikult tegutsevad nad selle riigi hävitamiseks. Paraku ei püüagi „demokraatlik maailm“ sõjaohvreid kaitsta, vaid suhtub nende saatusesse täieliku ükskõiksusega. Naised-lapsed on selle maailma silmis terroristid, keda tuleb hävitada. Aegunud sõjamasinatest ongi kasu, kui tahetakse hävitada oma riigi kodanikke.
Vaesus kui julgeolekurisk Ajalugu õpetab, et kui riik ise ei suuda oma siseprobleeme lahendada, teevad seda naaberriigid. Eesti 300 tuhat vaesuses virelevat vanaduspensionäri mäletavad hästi aegu, kui pensionärid elasid inimväärselt. 100 000 invaliidsuspensionäri on veel suuremas viletsuses, aga just neilt on meie riik asunud elatusvahendeid ära võtma. Vaesus on nagu sajapäine lohe, mille vastu Eesti riik võidelda ei suuda. Ikka veel tuleb lapsi kasvatada ka neis majades ja korterites, kust elekter on maksevõla tõttu ära võetud. Sotsiaalsüsteem ei suuda hättasattunuid aidata ja seetõttu juhtuvadki inimohvritega tuleõnnetused. Laste kasvatamine internetiajastul küünlavalgel – see on mõistusevastane. See on riigipoolne sügav jultumus ja täielik hoolimatus oma rahva tuleviku suhtes. Eesti riik pole veerandsajandi jooksul suutnud maksta kompensatsiooni oma inimestele, kellelt nende kodud omandireformi käigus vägivaldselt ära võeti. Ka see riigi auvõlg oma kodanike ees on oluline julgeolekurisk.
Euroliit vankumas Eesti majanduspõgenikke töötab paljudes riikides ja nende kaudu jõuab meieni teavet sellest, mida räägivad Lääne-Euroopas tavalised tööinimesed. Näiteks Inglismaal kõneldakse palju Euroliidu lagunemisest kuni selleni välja, et kahe aasta pärast Euroliitu enam polegi. Ka on Euroopas levinud ja juba veendumuseks muutunud arvamus, et Malaisia reisilennuki tulistas Ukraina kohal alla Kiievi sõjalennuk. Parim tõestus selle kohta on Hollandi keeldumine avalikustada lennukatastroofi uurimise tulemusi. Sest Kiiev ei tohi mingil juhul terrorismis süüdi jääda! Sakslased on pettunud oma riigikantsleris Angela Merkelis, keda peetakse USA täielikuks käsualuseks, kelle järele jänkid luuravad nii salaja kui ka avalikult. Euroopa „demokraatia“ näitas oma tõelist kiskjapalet, kui Eesti koos teiste riikidega mõistis hukka humanitaarabi saatmise Venemaalt Donbassi. Meie hädasolijaid aidata ei luba! Meie genotsiidi ei tõkesta! Meie oleme alati valmis toetama inimeste tapmist, piinamist ja näljutamist!
Kõige suurem julgeolekurisk Eesti jaoks on näljadieedil üles kasvanud lapsed. Paljude kutseealiste noormeeste tervis on sedavõrd halb, et nad ei kõlbagi kaitseväeteenistusse. Valitsus näeb probleemi lahendust naistele väeteenistuskohustuse kehtestamises. Eesti riigi peavad päästma amatsoonid! Ajalugu tunneb amatsoonlikke ühiskondi, kuid kõik nad surid välja. Ühiskonna arengu ja loodusseaduste selline sihikindel eiramine ei saagi lõppeda teisiti kui rahva väljasuremisega. Eesti aga juba ongi mingil moel amatsoonlik, sest kümned tuhanded naised kasvatavad lapsi ilma meeste abita. Tulemus on väga selgesti näha – viimase 20 aasta jooksul on eestlaste arv rahvaloenduste andmeil kahanenud 80 000 võrra.
Kas tüdimus iseseisvusest? Tõtt-öelda ei osanud keegi kuni eelmise aastani kindlalt arvata, et Eesti peab hakkama üha täielikumalt alluma Atlandi tagant tulevatele elamisjuhistele. Selgub, et eestlased on iseseisvusest tüdinenud ja soovivadki elada võõra võimu all. Sellist soovi viib kindlalt ellu Reformierakond, kaasaaitajaiks sotsid. Kuna jänkide eesmärk on nõrgestada Euroopat ja suruda oma kaupu Euroopa turule, teevad nad tohutuid pingutusi, et Euroopas kaubatootmist vähendada, mis silmanähtavalt ka õnnestub. Sanktsioonid Venemaa vastu Ukrainas kujunenu pärast on justkui taeva kingitus, mis võimaldab ameeriklastel Euroopat oma haardesse saada. Tagajärg: Venemaa karistamise sildi all hävitabki Euroopa iseenda majandust. Ka kõige paduliberaalsemad poliitikud ei söanda väita, et iseenda majanduse hävitamine suurendab riigi julgeolekut…
EEVI GEIDIK, pensionär Rakverest, Lääne-Virumaa [pildiallkiri] ÕNNEVAJAJA. Fragment 12. ühismaalimise „Lastesõbralik ja turvaline Hiiumaa“ väljapanekust Kärdla keskväljakul (2013). Autor Eliise Harjak. Kärdla Kultuurikeskuse maaliateljee (juhendaja Ott Lambing). Foto Tiit Maksim. Viimati muudetud: 14.01.2015
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |