ETV „Aeg luubis“ saatejuhtidele ja kõigile asjassepuutuvaile

ETV 1. märtsi saates „Aeg luubis“  teatati kõrvuti riigireetja suhtes tehtud kohtuotsusega, et kapo on esitanud Tallinna linnavolikogu liikmele Elmar Sepale süüdistuse kuriteole kallutamises.  Linnavolikogu liige (seega mitte ainult kodanik, vaid ka kodanike poolt volitatu; see on oluline, sest maine on osa ametniku/poliitiku poliitilisest kapitalist!) Sepp on teinud meediale avalduse, et ta ei tunnista end süüdi  ega saa aru süüdistuse sisust. Veel karmima avalduse, millest informeeris ka meedia, tegi Sepa advokaat Aivar Pilv, s.t õigussüsteemi üks osa.

ETV-le teadmiseks: niikaua, kuni pole olnud kohut, on KAKS VÕRDSET poolt – süüdistatav ja süüdistaja, antud juhul kapo. Kas seda põhikooli lõpueksami küsimuste üht teemat on ületamatult  raske  meeles pidada? Ajakirjanduslikus mõttes on tegemist terviksündmusega, kus  kapo  väidab üht,  teine osapool aga teist.

Saate „Aeg luubis“ see lõik pole  mitte ainult halva ajakirjanduse probleem. Avalik-õiguslik TV on toime pannud kodaniku põhiseaduslike õiguste riive – süütuse  presumptsiooni riive. Tiina Jaakson on asunud süüdistuse, s.t kapo poolele, edastades vaid süüdistuse vaatenurga, ja sellega toetanud süüdistust. Õiglase kohtupidamise, s.t õigustmõistva organi erapooletuse, mõjutamise jne vaatenurgast on seegi probleem.

Mind kui kodanikku teeb  murelikuks, et sama  probleem aina kordub. Nüüdseks saab juba pool aastat, kui kapo kutsus kahtlustatavana välja Mart Viisitamme. ETV tegi sellest numbri, andmata sõna Viisitammele enda  kaitsmiseks, või lisamata, et Viisitamm pole end süüdi tunnistanud. Uurimine  venib – kahtlustusest, mida ETV ühepoolselt reklaamis, pole varsti poole aastaga jõutud süüdistuse esitamiseni. See kõneleb vähemalt kapo kehvast  tööst. Sedalaadi probleem on juba tõusnud aga ka  õiguslikuks, sest kodaniku õigus väärikusele on tema põhiõigus ja „kahtlustuste” esitamine ei saa olla  suva, s.t keegi peab vastutama. (Veel halvem on kapo maine langus väärika ja tõhusa uurimisorganina,  mille on oma kaitse alla pidanud võtma juba  president.)

Hea ajakirjanduse vaatenurgast tekib  küsimus: kui  kaua ETV võimendab ja kallutab veelgi oma tegevusega uurimisorganite praaki a la Panovi juhtum, millele  ilmselt lisandub  uusi. Kas ETV austab  kodaniku põhiõigust olla kaitstud?

Ilmselt peab nende probleemidega tegelema ka õiguskantsler. Kuid ETV on järjekordselt eksinud. Pealegi, kodaniku põhiõiguste riive toimus juba valimiste  kontekstis – seega võib rääkida ETV poliitilise põhisaate erakondlikust kallutatusest?

Sedalaadi praktika on ETV-s saanud valimiste eel tavaks. Kas annab ETV-d depolitiseerida nendeks valimisteks? Kas ETV ajakirjanikud vastutavad kodanike väärikuse kaitstuse eest ka siis, kui kõnealusteks on keskerakondlased? Kas ETV ajakirjanikele on olulised kodaniku põhiõigused või miski muu? Või peaks neile korraldama järeleaitamistunde põhiseaduse tundmises?

Samade n-ö lihtvigade kordumine ja suund on kaugel  n-ö statistilisest veast.

REIN RUUTSOO

Jaga |