Kirjavastus: Digilevi vastuvõtt on Eestis tagatud

Tasuta kodumaistele telekanalitele üleriigilise normidekohase levi tagamine on vastuvaidlematu kohustus, mille täitmine on tehtud ülesandeks AS-ile Levira. See protsess on pidevalt digilevi valitsuskomisjoni, Tehnilise Järelevalve Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi järelevalve all. Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib levi parandamise arenguid. Kui signaali tugevus on mõnes asustatud punktis alla normi, siis määratakse Levirale mõistlik tähtaeg probleemi lahendamiseks ning kontrollitakse selle täitmist.

Täna võime täiesti kindlalt öelda, et kogu Eestis, sealhulgas Virumaal on digilevi vastuvõtt vastavalt rahvusvahelistele normidele tagatud. Digilevi katab täna rohkem kui 99% Eesti territooriumi, levides vaieldamatult paremini ja laiemal alal kui vana analoogtelevisioon. Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul on digilevi vastuvõtt raskendatud väga üksikutes punktides, nende hulgas ei ole ühtki suuremat asulat või küla. Digilevi vastuvõtt võib olla puht geograafilis-füüsikalistel põhjustel keeruline mõne tiheda metsa sees või sügaval oru põhjas vms asuvas elamises. Selliste üksikute asustatud punktide arv jääb spetsialistide hinnangul alla saja, kuid  ka sellistes kohtades lahenduste leidmisega tegeldakse praegu aktiivselt. Levitingimuste parandamine jätkub ka pärast analooglevi lõpetamist, sest osasid abinõusid saabki alles siis rakendada, näiteks võtta mõnes piirkonnas kasutusel oluliselt madalamad kanalid, mis levivad maastikul paremini.

Televaatajate tagasiside alusel läbiviidud mõõtmised on seni näidanud, et valdavalt on häirete põhjus olnud valesti paigaldatud või sobimatut tüüpi antennis või amortiseerunud antennikaablis ja ühendustes. Seega tuleks alati veenduda, et nii antenn ise kui ka kaablid-ühendused on korras. Kui kaabel on aastakümneid kasutusel olnud, tuleks see uuesti antenni külge ühendada või uus kaabel vedada. Samuti tuleks üle kontrollida antennipistik.

Arvestada tuleb ka seda, et raadiolained levivad nagu valguski sirgjooneliselt ega paindu hästi takistuste taha. Kui vastuvõtukoht jääb telesaatjast kaugele või asub orus või paksu metsa sees, tuleb kasutada võimsamat antenni. Kuni paarikümne kilomeetri kaugusel saatjast piisab lihtsamast logoantennist ehk nn kuusepuust. 20-40 km kaugusel on soovitav kasutada 48-52elemendilist ja 40-60 km kaugusel 90-100elemendilist ridaantenni. Kuna vastuvõtutingimused sõltuvad paljuski maastikust, piisab sageli ka kaugemal asudes lihtsamast antennist. Vahel aga, eriti kui maja on tiheda metsa sees, vajatakse ka telesaatja lähedal väga võimekat antenni. Antenni ostmisel tuleks täpselt kirjeldada digilevi vastuvõtukohta ja võimalikke takistusi telesaatja suunal (mets, kõrgustikud jne).

Jälgida tuleb ka seda, et vastuvõtuantenn oleks paigaldatud samas polarisatsioonis kui telesaatja. Antennile õige suuna ja kõrguse leidmiseks tuleb digiboks või digiteler lülitada mõnele kodumaisele kanalile ning kuvada menüüst teleriekraanile signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Seejärel tuleb antenni pöörata aeglaselt seni, kuni leitakse asend, kus signaali kvaliteedinäitaja on kõige parem. Selles asendis tulebki antenn tugevalt fikseerida. Kriitilistes kohtades võib väikseimgi (mõnesentimeetrine) antenni asukoha muutus parandada signaali kvaliteeti märgatavalt. Täpsemaid juhiseid selleks leiab veebilehelt http://www.digilevi.ee/.  [Muu hulgas võib selle ekraanilt igaüks oma silmaga sekundipealt näha, kui palju aega on Eestis veel jäänud täieliku digilevini. - Toim.]

Nõu saab küsida e-postilt digilevi@mkm.ee või antennipaigaldusfirmadest, kelle kontaktid on samuti kergesti leitavad veebilehelt http://www.digilevi.ee/  Esmast infot ülemineku kohta annab ka digilevi abitelefon 17101.

JÜRI PIHEL, Digilevi valitsuskomisjoni juht

Jaga |