260 000 inimest elab vaesuses. Eesti elanikkonna kihistumine jätkub ja süveneb

 Eriti ärevaks teeb teadmine, et möödunud nädalal avaldatud Statistikaameti uurimus käsitleb 2006. aasta andmeid. Seega toda aega, kui pillerkaar alles kestis ja võimaliku majanduslanguse teema arendamist ei peetud seltskonnas heaks kombeks. Võib ette kujutada, milliseks kujunevad kihistumist iseloomustavad arvnäitajad eeloleval talvel, kui toasoojuse hinnad mitmekordistuma hakkavad ja tavakodanik oma palgast elukallidustõusu enam kinni maksta ei suuda.

 Eesti meenutab Ladina-Ameerikat

 Just sealseile riikidele on iseloomulik suur varanduslik kihistumine. Kuid see on ka nende riikide arengupidur, sest kontrastse  kihistumisega ühiskonnad on  pikemas perspektiivis majanduslikult väheedukad, sest nendes jääb vaeste produktiivne potentsiaal lihtsalt kasutamata. Suurema võrdsusastmega riikides kasvab majandus kiiremini. Viimase 30 aasta jooksul on Ida-Aasia suhteliselt ühtlasemate riikide majanduskasv olnud kolm korda kiirem kui väga suure ebavõrdsusega silma paistvates Ladina-Ameerika riikides. Tundub, et Eesti hakkab just viimastele lähenema, sest meilgi on näiteks väikeasulate elanike ja maainimeste näol märgatav osa rahvast riigi arendamisest kõrvale jäetud, kuna erialast tööd pole neile lihtsalt pakkuda. Uuringud näitavad, et umbes kolmandik elanikkonnast pole turumajanduse tingimustega harjunud ja ise endale tööandjaks olla ei suuda. Seega peaks liigsuur majanduslik kihistumine – suhtelise vaesuse määr ligi 20% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulekute kuuekordne erinevus – olema valitsusele tõsiseks signaaliks, kuid kahjuks pole seni  majanduslikust ebavõrdsusest Eestis suurt probleemi tehtud.

 Millal jõuab õnn vanadeni?

 Ootamatu oli reformierakondlaste majanduskorüfee Jürgen Ligi kommentaar Eesti Päevalehes: „Kiirest majanduskasvust võidavad esimesena need, kes majanduses ja tööturul aktiivsemad, pensionid ja sotsiaaltoetused kasvavad seejuures mõningase viitega.“ Tegelikkuses on see „mõningane“ heaolu saabumine vanema põlvkonna jaoks viibinud juba seitseteist aastat ehk kogu meie uue iseseisvuse aja. Ikka on riiki arendatud vanema põlvkonna pealt kokku hoitu arvel.

Ja paistab, et praegune valitsus ei kavatsegi olukorra muutmiseks midagi ette võtta. Sotsiaaldemokraatide juhtpoliitik Eiki Nestor: „Eesti demograafiline olukord ei luba meil pensione ka nüüd kiiremini tõsta ja tulevikus tuleb paratamatult mõelda pensioniea tõstmisele.“

Seega tundub praegune Reformi ja IRL-i valitsus, kus rahulikult istuvad ka vasakpoolsed sotsid, olukorraga leppivat. Las kihistub riik edasi! Ammutuntud tõde, et vaesus toodab vaesust, ei paista ministreid häirivat. Kuid tegelikkus on unelmaist karmim. Nagu kinnitab Statistikaameti aruanne, et on vaeste osakaal ühiskonnas, mis vahepeal lootustandvalt langes, hakanud viimastel aastatel taas tõusma.

HEIMAR LENK      heimar.lenk@riigikogu.ee

Jaga |