Draakonifestivalist lastekaitsepäevani

LAURI LAASI,      30. mai 2007


1. juunil tähistab maailm lastekaitsepäeva. Ka kõikjal üle Eesti pühendatakse lastele mitmesuguseid ettevõtmisi. Tasuta pääseb kultuuri nautima ning mudilased saavad Tallinna loomaaeda ilma piletita, et imeelukaid uudistada. Loomulikult peavad tähtsad onud ja tädid laste heaks hulga pidulikke kõnesid.

See kõik on tore. Kuid tulevase isana mõtlen pigem sellele, kuivõrd turvaline ja õnnelik on Eestimaa laste igapäevane elu. Kas laste jaoks jagub rõõmu ja tähelepanu kauemaks, kuid vaid üheks juunipäevaks?

Lapse õnn saab alguse kodust. Täisväärtuslik pere on selle õnne pant. Uus ilmakodanik vajab armastava ema hellust ja hoolitseva isa tegusat aega. Ometi pole perekond ajast ja ruumist eraldatud paradiisisaareke, vaid üks osa ühiskonnast, kus emal ja isal on peale lapse kasvatamise täita veel muidki ülesandeid ning kus neil olgu õigustatud ootus ühiskonna toetusele.

Poliitikuna, Riigikogu liikmena arutleksin, kuidas Eesti riik ja ühiskond lapsi väärtustab. Esmatähtsaks pean lapse sündimist turvalisse keskkonda, mis oleks vaba vihkamisest ja vaenust. Pean tõdema, et pärast äsjaseid aprillisündmusi on elu meie riigis varasemast märksa ebaturvalisem. Peaminister Ansip lõhestas oma partei valimisedu nimel meie ühiskonna kaheks. Täna hõõgub tuli tuha all. Loodan südamest, et enne, kui see leegina lahvataks, suudetakse üksteisele ulatada lepituskäsi.

Iga perekonna esmane kohustus on õpetada oma lastele põhitõdesid, kuidas elada koos nende inimestega, kes isikuomaduste või maailmavaateliste erisuste poolest ei vasta selle perekonna poliitilistele eelistustele või maitsele. Kui kõik lapsevanemad suudaksid seda teha, saaks astutud suur samm edasi üksteist mõistva ja kodurahu hindava ühiskonna suunas. Tulevase isana soovin oma lapsele turvalist kooliteed.

Turvaline elukeskkond on elementaarne – see on vähim, mida riik peaks suutma oma rahva järelkasvule pakkuda. Siia lisanduvad sotsiaalsed tagatised, mis soodustavad ja julgustavad lapsi saama.

Tasapisi on taandumas ainuüksi kaukajumala kummardamine, mis on nii iseloomulik varakapitalistlikule ühiskonnale. Kui rahast saab eesmärk omaette, muutuvad inimesed üksteise suhtes hoolimatuks ja ükskõikseks. Arvatakse, et raha eest saab kõike, et sellega võib osta armastust ja kinni maksta oma lapsele pühendamata jäänud aega.

Mulle teeb sügavat rõõmu, et viimastel aastatel on riik astunud perepoliitikas samme, mis väärtustavad lapse saamist ja kasvatamist. Eesti pered vajavad kindlustunnet ja tuge lapse täisealiseks saamiseni. Keskerakond on nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil olnud tihtipeale majakaks, kelle järgi on joondunud teisedki parteid.

Keskerakond mõtleb Eesti tulevikule. Tahaks südamest loota, et tänane parempoolne valitsusliit hakkab sarnaselt Keskerakonnale väärtustama lapsi ning tuleb meie ideedega kaasa. Keskerakond tahab lisaks muudele peretoetustele kehtestada senise 600-kroonise lapsetoetuse asemel igakuise 3000-kroonise lapseraha, mida makstaks kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Samuti peame vajalikuks kehtestada esimesse klassi minevale lapsele lisaks omavalitsuste poolt pakutavatele toetustele ühekordse riikliku aabitsatoetuse 5000 krooni. ?leriigilist sünnitoetust aga tahaksime suurendada 10 000 kroonini. Samuti tahame tagada lasteaiakoha igale soovijale ja kõigile lastele tasuta koolieelse aasta lasteaias. Väga tähtis on kunagiste pikapäevarühmade taastamine, et laps saaks kuni vanemate töölt naasmiseni olla turvalises ja arendavas keskkonnas.

Samuti tuleb noortele peredele luua reaalsed võimalused oma kodu rajada. Minu eestvedamisel jõudis Keskerakonna valimisplatvormi ettepanek ehitada 2011. aastaks noortele peredele ja uut eluruumi vajajatele üle Eesti 10 000 munitsipaalkorterit, eraldades selleks nelja aastaga lisaks erafinantseeringutele riigieelarvest miljard krooni.

Pealkirja juurde tagasi tulles – väike tagasivaade lastekaitsepäeva ajalukku.

Rahvusvahelise lastepäeva tähistamise idee pärineb 1925. aastal Genfis toimunud ülemaailmselt laste heaolu teemaliselt konverentsilt. Aeg, 1. juuni on aga Ameerika–Hiina päritoluga. 1925. aasta 1. juunil kutsus Hiina konsul San Franciscos traditsioonilise hiina draakonifestivali puhul kokku vanemateta jäänud hiina lapsed.

Head lastekaitsepäeva!

KESKMÕTE:
Turvaline elukeskkond on vähim, mida riik peaks suutma oma rahva järelkasvule pakkuda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (14)