Lennart Meri merevägi

ELMAR VEINBERG,      24. detsember 2003


Eesti Mereväelaste Kogu esimehe Elmar Veinbergi allkirjastatud pöördumine president Arnold Rüütli poole on olulise tähtsusega, sest annab ülevaate probleemidest Eesti Mereväes. Kahtlemata tekitas-tekitab selles kajastatu ja avalikkuse ette toomine tõsist peavalu kaitsestruktuuride pealikutele. Samas puudustest mööda vaadata ja neid maha vaikida ka kuidagi ei saa.
Oluline on seegi, et nii resoluutset pöördumist võimude poole pole olnud pikemat aega. Siiski tasuks meenutada, et hr Veinberg on ka minevikus mereväes valitsevate olude käsitlemisega pöördunud ekspresidendi Lennart Meri poole. Mõistetavalt ei tulnud sealtpoolt vajalikku reageerimist ja lahendusi, eks ikka põhjusel, et just tema oli peamine tegelane talle vajalike inimeste kohalemäärajana. Seega siis võib kindlusega paika panna formuleeringu - Meri Merevägi. Sellest lähtuvalt järgnesid tulemid.
Tutvuge, head lugejad, nende mereväes valitsevate vodevillidega täies ulatuses nii, nagu pöördumises pajatatakse.

JÜRI LIIM
17.12.2003

Hr Arnold Rüütel
Eesti Vabariigi President

Pöördumine

Austatud härra President!
Alljärgnev pöördumine tuleneb Eesti Mereväelaste Kogu lihtliikmete ja juhatuse liikmete aruteludest olukorrast Eesti Mereväes.
Meil on mure nende noorte pärast, kes teenivad või asuvad teenima Eesti Mereväes. Meie andmetel lokkab selles väes korruptsioon, korralagedus ja "dedovtshtshina", mis on viinud ja võib viia traagiliste tulemiteni.
Oleme taasiseseisvunud Eesti Mereväe tegevust jälginud selle loomisest alates. Eriti teravalt uue mereväeülema, kaptenleitnant JAAN KAPI tööleasumisest alates.
Meile vapustusena vallandas uus ülemus kõik kõrgelt haritud ja hea merepraktikaga ohvitserid. Seda oludes, kus tal endal oli see algeline või isegi väga puudulik. Noor ülemus on elus arvukalt erinevaid ameteid pidanud, sealhulgas tegutsenud ka näiteks loomakasvatuses kunstseemendajana. Enamikul neist oskustest ei ole paraku mitte mingit seost merendusega, sealhulgas ka eelmainitud ametil.
Antud hetkel suuremal osal laevade komandöridel ja nende abidel on väga väikesed praktilised meresõiduoskused ja seda eriti rahvusvahelistes vetes, kus seilab väga palju teiste riikide aluseid. Mainitud isikute teadmiste perioodilist kontrolli ei teostata - ometi nõuavad seda rahvusvahelised ranged reeglid ja seadused.
Meie andmetel ei ole mereväe staabis ühtegi ohvitseri, kes omaks ette nähtud korralikke meresõidu praktilisi kogemusi, millistest teadmistest ja oskustest võiksid noored õppida.
Esitaksin praegusest mereväe "kõrgtasemest" mõned näited, mis teevad meid rohkem kui murelikuks:
Mereväe ülem Jaan Kapp - nooremtüürimees kaheksakümnendatel aastatel;
Staabiülem leitnant Ahti Piirimägi - komandöri abi piirivalvekaatril ja ainult mõned kuud praktilisi kogemusi;
Sõjalaevade divisjoni ülem kaptenleitnant Enn Võidula - raadiotehniline haridus, kusjuures täielikult puudub meresõidu praktika.
Mereväebaasi ülemaks on määratud leitnant Kukkur, kes eelnevalt töötas põllumajanduses, kus tema põhitegevuseks oli sigala ja lehmafarmide pidamine.
Välisriikides koolituse saanud noored lahkuvad pahatihti teenistusest, kusjuures kurbsageli on põhjuseks väljakannatamatu kord mereväes.
Esitaksin ka sellest vallast näiteks ainult mõned nimed ja juhtumid:
Kaptenmajor Igor Schvede - sellel meremehel on kõrgharidus, hea meresõidupraktika.
Leitnant P. Rüütel, P. Jaama ... Seda nimistut võiks veel jätkata, kuna neid inimesi on palju, kes suunati Eesti Vabariigi rahadega välisriikidesse õppima, kuid olid sunnitud teenistusest lahkuma pärast õpinguid. Kõike seda nende endi põhiliste formuleeringute järgi: ladviku ebaprofessionaalse tegevuse tagajärjel ...
Meie uuringutest tuleneb ka järgmine arvamus: psühhoterrori tagajärjel lahkusid manala teele nooremleitnant Lembit Ader ja kaptenleitnant Jaan Ilm. Ka ajateenija, kes sooritas väidetava enesetapu. Teenistus mereväes on paljude tervisele mõjunud halvasti, seda tulenevalt ebanormaalsetest oludest.

Meie tõsised ettepanekud oleksid:
Teostada täielik kontroll mereväe tegevuse ja tegevusetuse üle.
Vabastada oma ametikohtadelt ebapädevad mereväe staabitöötajad, kelle tegevusest oleneb meie ajateenijate loominguline, arendav ja peamine - turvaline teenistus.
Soovitame vaagida kaptenleitnant Jaan Kapi pädevust oma ametikohale. Kaaluda tema väljavahetamist kõrgspetsialistiga.
Kutsuda tagasi mereväe teenistusse põhjendamatult vallandatud pädevad, hea merepraktikaga, kõrgharidusega meremehed, nii kaptenid kui mehhaanikud. Nendele spetsialistidele võime kindlalt usaldada Eesti Mereväe juhtimise ja ajateenijate teenistuse läbiviimise.
Selle pakkumise osas esitaksime ka mõned konkreetsed nimed:
Kaptenmajor Andres Ehrenbuch. Oli mereväebaasi ülem - vallandati ebaseaduslikult (halduskohtu otsus nr 3-1857/99, Tallinn 19.11.1999).
Kaptenmajor Arvo Takking. Oli mereväe staabiülem - kõrgharidusega väga suurte kogemustega kaugsõidukapten. Kohe pärast vallandamist suundus Ühendkuningriigi laevadele kapteniks. Läbis 1989. a inglise keele täiendõppe Londonis. Mootorlaev Tallinna kapten ja EMA Merekooli laevajuhtimis-õppeliini juhataja.
Vanemleitnant Edgar Aavik - heade teadmiste ja praktiliste meresõiduoskustega ohvitser. Vallandati mereväest ebaseaduslikul moel. Ka tema osas tuvastas kohus Eesti Vabariigi seaduste eiramise.
Kõigi eelnimetatud ohvitseride puhul on esinenud seaduste eiramist, nendega käitumisest tuleneb meie otsusekindel arvamus: kompenseerida mereväest ebaseaduslikult vallandatuile kaotatud töötasu.
*
Selles pöördumises ei saa kuidagi mööda minna ühest lähimineviku mereväe kõrgisikust. Seda näitamaks, et mereväes on kellegi soosimisel toimunud riiklikult kehtestatud tõekspidamistele isegi ohtlikke ametkondlikke paigutusi. Jutt on Eesti Mereväe esimesest ülemast, kaptenist, kelle nimi on Roland Leit.
See on veel üks tugev näide, et mereväes on asjad enam kui imelikud juba pikemat aega. Meie teadmisel mainitud isik ei oleks tohtinud vannet anda ega olla nii kõrgel ametikohal ja üldse mitte teenida meie kaitsejõudude ükskõik millises struktuuris.
Meie andmetel tegi R. Leit koostööd ja oli kõrgel usalduslikul ametikohal NLiidu julgeolekustruktuuris ja tal olid sealjuures väga kõrged volitused ülimalt salastatud keelutsoonides, nagu olid seda Novaja Zemlja aatomikatsetuste tsoonid ja selle saare akvatooriumid.
Taoliste probleemidega ja tasemega saab meil olema piinlik astuda NATO kaitsekooslusesse, kuhu me peatselt ametlikult jõuame. Peame vajalikuks ise oma lahenditega kõrvaldada puudused ja vajakajäämised Eesti Mereväes ja mitte jääda ootama NATO eeldatavaid vastavaid märkusi või nõudlikke ettekirjutusi.
Väga austatud härra President. Loodame Teie kõrgele riigimehelikule, ülimalt vastutusrikkale positsioonile. Eeldame Teie kui riigikaitse kõrgeima juhi sekkumist esitatud olukorra lahendamisse, Eesti Mereväe kaitsevõime tugevdamist ning seda ka meie poolt esitatud isikute kaasamise teel.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)