Jätke oma lapsed rahule!

Lapsed topitakse juba beebidena beebide mänguringi, et see on kangesti arendav. Ja 3-aastaselt prantsuse lasteaeda jne!!! See on ÄRI.

Laske neil rahus olla! Kui rahu ei anna, kasvavadki neist aktiivsed, edukad idioodid. Sest õpitud on keeli, aga öelda pole neil neis keeltes midagi.

Kui laps lihtsalt istub ja midagi ei tee, vaatab puud ja päikest kissis silmi, või tuiutab lillepeenra ääres või toimetab kase all ja peseb nukupesu või naudib vanas kuuris pihlaka all kodutunnet ja midagi, mida ta nimetadagi ei oska, siis laske tal olla. See on lapsel tajumise aeg; ta tajub päikest, taevast, taimede energeetikat ja tema energeetika ühildub sellega. Lapsepõlvetajud on eredad, ja see teebki lapsepõlve kauniks. Tema aju korrastab saadud tajud ja info, sätib selle ilusasti korrastatuna paika, ja selle nimi on hingeline tasakaal. Nii näeb ta ilu ja kõike ja igatseb ehk meenutab midagi, mida ta nimetada ei oska. Tekib või kindlustub, sobitub sellesse maailma empaatia, hoolivus. Selline laps leiab hiljem ka raskeimas depressioonis abi sõpradelt, kes pole inimesed, vaid loodusjõud ja ka loomad.

See inimene säilitab juured looduses ja tal on, kuhu tulla, sest kui katkeb side loodusega (mittekasumlik side, s.t kus inimene ei taha loodust ja loomi ära kasutada mingites oma huvides ja ahnuses), siis ka parimad noored, kes tänapäeval tekkinud loomakaitsjate ja õiguslaste nime all, kaotavad lõpuks õige orientatsiooni, mõistmata enam neid, keda aidata püüavad.

Elektroonika on tore, aga ei asenda ehedat loodusetaju, mida saab vaid looduses täiesti omaette, vabalt, ajagraafiku ja telefonita olles.

Ühest kommentaarist 7.2.2018 Kesknädalas ilmunud nädalanupule „Mets kui vaese mehe kasukas“.

Jaga |