Nädala juubilar UNO KIVIK 85

Olen tänulik oma saatusele võimaluse eest töötada koos Uno Kivikuga Kunda tsemenditehase ehitusel alates 1960. aastast. Tänane juubilar oli toona Ehitusvalitsuse nr. 3 osakonnajuhataja, objektiks eterniiditehase ehitus.

Ees seisis uus ja huvitav ülesanne - eelpingestatud armatuuriga üksikutest sektsioonidest koosnevate raudbetoontalade montaaž. Kogemused puudusid, niisugust talade paigaldamist Eestis veel ei tuntud. Raskuseks oli talasektsioone läbiva armatuurterase pingutamine nõnda, et see liidaks üksiksektsioonid üheks monoliitseks talaks, kuid selleks vajalikud pingutustungrauad Eestis puudusid.

Kivik oma tuntud põhjalikkuses otsis abi erialakirjandusest. Saigi teoks, et Kunda eterniiditehase ehitamisel rakendati esimesest korda Eestis elektrotermilist eelpingestust. Sellest sai Uno Kiviku diplomitöö põhiline osa, kui ta lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi (tänane Tallinna Tehnikaülikool) kaugõppeosakonna.

Kivik oli eterniiditehasega seotud palju aastaid, alguses ehitustööde juhtijana ja hiljem sama ettevõtte juhatajana. Tema käe all valmis Kundas ööl vastu 15. septembrit 1962 esimene laineline rohekashall eterniitplaat. Tema käe all saavutas tehas täisvõimsuse ja selle toodang sai üleriigilise tunnustuse.

Uno Kivikut võib iseloomustada kui suurepärast tootmisjuhti ja diplomaati. Ta oskas juhtida nii tootmist kui ka kaadrit. Mistahes murega võis pöörduda tehase juhataja poole, alati sai olla kindel, et probleem lahendatakse, ilma et veel peaks kuskilt kõrgemalt või kaugemalt tuge otsima.

Sageli toimusid tehases töötajate üldkoosolekud. Nende läbiviimiskeeleks oli eesti keel. Ega see tol ajal väga tavaline ju olnud. Nagu ikka liidulistes tehastes, leidus rahulolematuid: ei saa keelest aru! Juhataja Kivik läks märkamatult üle vene keelele, rahulolematud tõmbusid tagasi, aga sama sujuvalt läks juhataja jälle üle eesti keelele.

Sellist diplomaatiat tuli tookord Kundas rakendada mitte üks kord, vaid pidevalt.

Seda võimekust võiks mõnigi inimene ka tänases Eestis endale eeskujuks võtta. Rahulikult ja väärikalt, pikema jutu ja seletamiseta, lihtsalt usalduslikult rääkida inimesega selles keeles, mida see mõistab ja usaldab. Siis hakatakse ka sind vastu usaldama.

Suur tänu Sulle, Uno, et ma oma esimesed tõsised töökogemused Sinu käe all sain!

Oled sündinud Eesti Vabariigi eelmise iseseisvuse ajal, aastal 1928. Sind on kaks korda Siberisse küüditatud - 13-aastase poisikesena ja 22-aastase üliõpilasena. Su ema palus Sul tulla Saksamaale, kuid Sina soovisid jääda Eestisse isa juurde, teadmata, mis Sind ees ootab. Koos isaga viidi Sind Siberisse, kus isa 1942. aastal hukati.

Saanud lõpuks 1958. aastal vabaks, suutsid end teostada ilma NLKP-sse astumata.

Oma saatust ei kurtnud Sa kellelegi, paljud Sinu alluvad ei teadnud neist läbielamistest midagi.

Uno Kivikut teatakse ja tuntakse kui alati vastutulelikku ja abivalmis inimest, kui head suhtlejat, vahel ka kui väga head suhtekorraldajat! Sa oled olnud põhimõttekindel autoriteet nii juhtidele kui ka reatöötajatele.

Erakondlikul teel on Sind valitud Keskerakonna aukohtu liikmeks ja esimeheks, oled kandideerinud valimistel ja me oleme lugenud Su tõsiseid kirjutisi - varem suurtes lehtedes ja viimasel ajal Kesknädalas.

Koos Sinuga tuli mul Virumaal leida erakonnaliikmete erimeelsustest tekkinud konfliktile lahendus. Tänu Sinu oskustele ja heale inimestetundmisele leidiski asi positiivse tulemuse.

Olen paaril korral kasutanud Sinu ütlust, mis sobib ka tänapäeva poliitikasse: mis kasu on heast lüpsilehmast, kes täis lüpsiku jalaga ümber lööb?

Soovin Sulle tugevat tervist ning head kaasalöömist elus ja Sinu ainsas parteis - Eesti Keskerakonnas!

ARVO JAAKSON

Eesti Keskerakonna asutajaliige

Jaga |