Barack Obama teine tulemine

Ameerika unistuse tumedanahaline kehastus Barack Obama, keda enne esimest kandideerimist demokraatide presidendikandidaadiks isegi ta oma erakonnas vähesed tundsid, sõna otseses mõttes tuli, nägi ja võitis oma kuulsaid rivaale Hillary Clintonit ja Joe Bidenit. Barack Obamale mõjus soodsalt see, et USA kodanikud on muutunud tunduvalt rohkem, kui nende riik. Tumedanahalise mehe valisid üksmeelselt presidendiks afroameeriklased, kellele selles riigis kuulubki tulevik, mis algab rahvastiku enamuse saavutamisega juba tosina aasta pärast. Obamale kuulus ka enamiku latiinode ja aasialaste, samuti noorte valijate poolehoid. Teadupärast käisid just nende rahvarühmade esindajad tavaliselt haruharva valimas.

USA on aastaid elanud üle oma võimete

Obama lubas muutusi, mida on alati kergem lubada, kui täide viia. Ja ega ta oma peamisi eesmärke täita ei suutnudki. Seepärast arvasid paljud, et majanduses väga vähe saavutada suutnud president jääb Mitt Romney'le alla. Tõepoolest, töötus mitte ei vähenenud, vaid kasvas nelja aastaga. Lubadustest hoolimata kasvasid ka USA välisvõlg ja kaitsekulutused. Üha raskem oli kokku leppida järgmiste aastate riigieelarveis. Alles see ju oli, kui maailm jälgis hinge kinni pidades Barack Obama püüdlusi ära hoida riigi langemist eelarvekuristikku.

USA on aastaid elanud üle oma võimete. Tänasel siiski veel maailma majandusliidril on aga raske tegelikult hädatarvilike maksutõusude kaudu puudujääke kahandada, sest rahavoogude vähenemine mõjuks riigi majandusele pärssivalt. Nagu mäletame, jõudsid demokraadid ja vabariiklased siiski kompromissotsuseni, võttes vastu „Ameerika maksumaksja leevenduse seaduse". Loomulikult on see vaid esmaabi, mille edukus sõltub edasisest finantsravist. Kuigi patsient riigi ja rahva näol on tõrges ning isegi presidendil pole kõike võimalik teha nii, nagu ta koos oma meeskonnaga tahaks ja peaks.

Eelarvedebatt jätkub kõiges oma kirglikkuses juba paari nädala pärast, mil pärast pikki viivitusi taastub arutelu elulise tähtsusega küsimustes, ennekõike riigi absoluutse laenumaksimumi määramises. Raha on riigil aga tingimata vaja laenata. Valitsus ja president peavad selleks Kongressilt luba küsima ja selle ka saama.

USA riigipead kutsutakse vahetevahel Barack Medicare Obamaks (medicare - patsiendikaitse seadus - Toim.), ja sellel on sügav tähendus. Kümnetele miljonitele ameeriklastele andis patsiendikaitse seadus esimest korda turvatunde oma tuleviku suhtes. Niisama palju on aga neid, kelle arvates see 2010. aastal alla kirjutatud seadus kuulub Barack Obama suuremate vigade hulka.

Tulised väitlused Kongressis seisavad ees

Nüüd, mil Barack Obamal uus ametivanne antud ja tema tseremoniaalne, kuid sisukas kõne kõigil kuulatud ja analüüsitud, võib USA 44. riigipea kursimuutusi ta viimasel ametiajal tähele pannes eeldada presidendi tulevasi otsuseid ja töösuundi. Neist osa on kindlasti seotud uute ja enamasti oma vaadete poolest teada ja tuntud ministritega. Välisminister John Kerry, kaitseminister Chuck Hagel ja rahandusminister Jack Lew on kogemustega mehed, kelle töömaa tegususest suuresti sõltub kogu riigi käekäik. Barack Obama kabinetil tuleb jätkuvalt arvestada, et USA Kongress on lõhestunud ning Esindajatekoda kontrollivad vabariiklased. Väitlused saavad olema tulised, mis võib presidendi tahtmise saavutamiseks nõuda valusaid kompromisse. Pealegi on presidendil kiire. Kongressi vahevalimised pole enam kaugel ja presidendi ametiaja paar viimast aastat tegeleb USA juba järgmise riigipea kandidaatidega. Obama õnneks on tema reiting rahva seas praegu turvaliselt kõrge, Kongressi oma aga traditsiooniliselt madal.

Inauguratsioonikõnes kuulutas Barack Obama, et õnn peab kuuluma ühteviisi kõigile. Tavatult palju tähelepanu pööras riigipea nõrgemate ja vaeste kaitsele. Ta sõnas, et palju tuleb teha laste turvalisuse tõstmiseks ja parandama peab sisserändajate olukorda. Olulised ja emotsionaalselt südamesse suunatud mõtted kõlasid kliimamuutustest tulenevate ohtude vähendamise otsustavusest. Puhta energia ning sellega seotud uudse tehnoloogia vallas tahab president mõndagi korda saata. Kõik panid tähele homodele pühendatud lauseid, mis USA riigipea suust pole seni veel kordagi kõlanud.

Märkimisväärset rõhku oli presidendi kõnes pandud kodanikuühiskonnale, kõigi ameeriklaste vastutuse suurendamisele oma riigi käekäigu eest. Tõsiste poliitvastasseisude nimekiri on USA-s täna ohtlikult pikk, sisaldades nii ulmeliselt suurt riigivõlga, föderaaleelarve puudujääki, kavandatavat immigratsioonireformi kui ka mitmete rahvusvaheliste pinge- ja sõjakollete vähendamise vajadust.

Venemaaga suhted läbi tõusude ja mõõnade

Obama lubas oma ametissevannutamise kõnes uut hingamist tugevatele liitudele üle kogu maailma, mis tagaks ühiste jõupingutuste tulemusel planeedi julgeoleku ilma igavese sõjata. Tema jaoks on sellekohaseks musternäiteks Afganistan - riik, mida turvaliseks võiks täna pidada vaid hüperfantast. Ometi on USA lubanud otsustava osa oma lahingujõust sellest paljukannatanud riigist käesoleva aasta jooksul välja tuua. Üsna varsti on viimne aeg tal otsustada, kuidas ja kui jõuliselt ajada Iraani-poliitikat. Pinged on kõrged Süürias. USA on ainus riik maailmas, kes suudaks leevendada olukorda Iisraeli ja Palestiina suhetes. Kindlasti on Barack Obama jaoks olulised lahendamata probleemid Põhja-Aafrikas. Jätkuvalt tuleb tegelda rahvusvahelise majanduse ja üleilmse terrorismiga.

Suhted Venemaaga, kes enamiku nende probleemide lahendamisel on vähemasti ÜRO tasandil USA partner, saavad kindlasti olema ettevaatlikult konstruktiivsed, püüdes balansseerida eetika, inimõiguste ja kasulikkuse, ka kasumlikkuse telgjoontel.

Magnitski-seaduse vastuvõtmine pärssis reset-poliitikat, suuresti tuues Moskva vastukäiguna kaasa palju emotsioone tekitanud laste USA-sse adopteerimise keelu. Kuid kahe suurriigi suhetes võib märgata ka saavutusi. Uus START-leping on sõlmitud, viisanõuete leevendamise kokkulepe sai vajalikud allkirjad, NATO võib rentida Uljanovski lennuväebaasi militaartegevuseks Afganistanis. Suuresti tänu USA-le sai Venemaast WTO liikmesriik. Dialoogi Iraani ja Põhja-Korea osas peab USA Moskva suursaadik Michael McFaul intensiivseks.

Kahe suurriigi suhete arengu võimalustest kuuleme kindlasti rohkem Barack Obama eriesindaja Tom Doniloni Moskva-visiidi järel. Siis selgub ehk täpsemini, mida Washingtonis mõeldakse positiivse agenda all suhetes Moskvaga ja kas selles võiks olla mingeid signaale ka Eesti jaoks. Maailma tasandil huvitub USA meie regioonist hoopis intensiivsemalt Aasia ning araabia teemadest. John Kerry rõhutas mõne päeva eest USA Hiina-poliitika tähtsust. Obama pidas vajalikuks avalikustada oma intensiivset mõttetegevust Süüria konfliktide teemal ehk teisisõnu, kas USA peaks või võiks sekkuda relvajõul lühendamaks otsustavalt Bashar al-Assadi ajastut. Dilemma on raske, sest militaarlahendus tähendaks Teherani kinnitusel USA rünnakut ka Iraani vastu. Kindlasti väärib tähelepanu USA Kaitseministeeriumi äsjane otsus viiekordistada riigi küberkaitsejõudusid.

USA president lubas ametissevannutamisel peetud kõnes sihikindlalt tegutseda kõigis elu ja ühiskonna valdkondades, hoolimata sellest, et täiuslikkust saavutada on raske, inimühiskonnas tegelikult võimatu.

ENN EESMAA,

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees

[esiletõsted]

* Tänasel siiski veel maailma majandusliidril on aga raske tegelikult hädatarvilike maksutõusude kaudu puudujääke kahandada, sest rahavoogude vähenemine mõjuks riigi majandusele pärssivalt.

* Suhted Venemaaga saavad kindlasti olema ettevaatlikult konstruktiivsed, püüdes balansseerida eetika, inimõiguste ja kasulikkuse, ka kasumlikkuse telgjoontel.

[fotoallkiri] AMETIVANNET ANDMAS: USA presidendil Barack Obamal seisavad teisel ametiajal ees suured väljakutsed. USA majanduslik seisund on endiselt probleemne ja ka suhted suurriikide Hiina ja Venemaaga vajavad suurt tähelepanu ja kannatlikkust. Lisaks vajavad lahendamist Lähis-Ida ja Afganistani küsimused.

Jaga |