Kui palju maksab sünnitamine?

URMI REINDE,      07. november 2007


Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) sotsiaalajakirjanike sektsioon kohtus Riigikogu liikmete Marika Tuusi (Keskerakond) ja Väino Lindega (Reformierakond). Arutluse all oli uue perekonnaseaduse eelnõu, mis jõudis sel sügisel parlamendis esimesele lugemisele ja mille kohta on juba kõlanud teravaid avaldusi nii pooldajate kui ka vastaste leerist.

Seaduse esiruuporiks on saanud justiitsminister Rein Lang. Eelnõu on välja töötanud Justiitsministeeriumi noored usinad ametnikud, võttes eeskujuks Saksamaa jt riikide seadusandluse, kus kehtib abikaasade lahusvara printsiip. Eestis seevastu on, niikaugele kui mälu ulatub, alati kehtinud abikaasade ühisvara põhimõte.

Perekonnaseadus puudutab iga inimest

See seadus on ühelt poolt oluline iga inimese, iga perekonna, iga mehe, naise ja lapse seisukohalt. Seepärast nõustusid sotsiaalajakirjanikud Tuusi ja Lindega, et eelnõu lausa kohustab kaasama ühiskonda laiemalt kui ainult Justiitsministeeriumi ametnikud või „kummitempli" käetõstjad.

Ajakirjanike Liidu esimees Marica Lillemets ja peasekretär Ebba Rääts andsid ülevaate varem Eesti naisühenduste ümarlaual kõneldust, samuti EAL-i naistoimetajate sektsiooni seisukohtadest sama eelnõu suhtes. Neil aruteludel on kõlanud arvamused, et uus seadus ei väärtusta emadust ega defineeri sedagi, mis on perekond.

Kõige räigem on aga see, et seadus tahetakse vastu võtta tagasiulatuvalt – ka praegused mitukümmend aastat koos elanud abielupaarid peavad minema notari juurde ja kinnitama oma allkirjaga, kas nad soovivad lahus- või ühisvara.
Marika Tuus ütles, et perekond põhineb suures osas väärtustel, mis ei ole rahas mõõdetavad. „Kui palju maksab sünnitamine?" küsis Tuus.

Väino Linde sõnas, et kui õnnelikult elatakse, siis lahutust ei teki, ja küsimus varast langeb ära iseenesest. Marica Lillemets resümeeris, et naisühenduste ümarlaud oli märksa skeptilisem – eelnõu nimetati otsesõnu „rikaste meeste teisele ringile minemise seaduseks".

Arutelu käigus pakuti välja, et ka sünnitamise ja lastekasvatamise võiks siis ju miljonitesse ümber arvestada, ja lahkuv pool (sic! mitte ilmtingimata mees!) võiks mahajääjale lapsed miljonites kinni maksta. Ülo Vooglaid esitas omakorda küsimuse: mis aga saab näiteks kuritegelikul teel soetatud varast?

Küüniline eelnõu

Teisisõnu: see seaduseelnõu tekitab inimestes küünilisi arvamusavaldusi. Kuigi eelnõu perekonda targu ei defineeri, siis ometi on teada, et enamik inimesi elab juba pikemat aega vabaabielus. Ka nemad kasvatavad lapsi ja neilgi tekib vara. Eesti on Euroopa Liidus väidetavalt esikohal väljaspool abielu sündivate laste arvult, keda on juba 70% kõigist sündivatest lastest. Vabaabielu aga uus eelnõu ei tunnista.

Samas on riigi suutmatust tagada laste materiaalne toimetulek pärast vanemate lahkuminekut tõestanud kõige rohkem see, et perekonna hüljanud vanemad (antud hetkel ligi 50 000 isa) ei maksa oma lastele toetusraha, kuigi kohus on sellekohase otsuse teinud. Seadus kehtib, aga ei toimi! Riik on jõuetu, ja see kasutatakse halastamatult ära. Selle asemel, et riik ennast kehtestaks, tullakse välja hoopis uue seadusega, mis tõenäoliselt suurendab hättajääjate hulka veelgi. Siit saab rahvas sõnumi: Eesti riik ei taha ega kavatsegi panna inimesi vastutama oma järeltulijate eest.

Sotsiaalajakirjanike sektsiooni ühine arvamus oli, et niisuguse seaduse vastuvõtmise eesmärk saab olla ainult perekonna nõrgendamine, sest seadus läheks vastuollu kodanike väärtuste ja õiglustundega.

Ebba Rääts lisas, et tegemist on peaaegu et julgeolekupoliitilise küsimusega, mis ohustab eestlust, riiklust, lapsi ja perekonda. Tema sõnul võib olla tegemist eesmärgipärase tegevusega, millele pani aluse juba omandireform – kogu see erastamine-tagastamine ja 16 aastat toimunud varade ümberjagamine.

„Kõigepealt aeti inimesed omavahel tülli ühiskonna vara tasemel, mäletate: omanikud-üürnikud ja mis kõik nende vahel toimus. Tänaseks on see tüli vaibumas. Nüüd tahetakse uue perekonnaseadusega tülli ajada mees ja naine isikliku vara tasemel. Kuid mõlemal juhul on unustatud kõige tähtsam – lapsed. Samal ajal aga räägime kogu aeg iibest!"

Sotsiaalajakirjanike sektsioon tahab kohtuda ka seaduseelnõu koostajatega. Samuti kutsuti meedias töötavaid inimesi teemat laialt levitama, et „käivitada äratusmehhanism", nagu väljendus Ülo Vooglaid.

„Sest inimesed ei usu enam," ütles Vooglaid. „Ühiskonnas on maad võtnud sügav nihilism."

Kui Eesti toimiks tõelise kodanikuühiskonnana, saaks kabinettides kavandatud eelnõule veel anda inimlikuma kuju. Tuus ja Linde avaldasid lootust, et seaduseelnõu järgmine lugemine ei tule niipea, vaid lükkub uude aastasse. See aeg on kodanikuühiskonna päralt.


[sissejuhatus esiküljel]:
Ülo Vooglaid: kas 3 last peres maksavad kokku 6 miljonit?

[fototekstid:]
Eesti Ajakirjanike Liidu sotsiaalajakirjanike sektsiooni esimees Liina Kusma Vikerraadiost ja mentor Ülo Vooglaid uue perekonnaseaduse eelnõu arutelul, kus ajakirjanikele tutvustasid tulevast seadust poliitikud Marika Tuus ja Väino Linde.

UUE PEREKONNASEADUSE SÜND: Marika Tuus (KE) ja Väino Linde (REF) kutsuvad avalikkust sekkuma uue seaduse arutellu, et pärast kibedasti kahetseda ei tuleks.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (6)