Kuidas ühendati jõud Savisaare kukutamiseks

Erilaid kirjutab, et „väliseestlaste kroonikas on sellele pühendatud mõned napid read: „1990. aasta oktoobris (täpsemalt 30. oktoobril - T. E.) kohtusid eksiilvalitsuse ministrid Enno Penno (peaminister) ja Mihkel Mathiesen (majandusminister) salaja Helsingis Indrek Toome, Toivo Kuldsepa ja Vardo Rumesseniga, kes soovisid arutada valitsuse üleandmist Eestisse. Eesti jätkuva okupeerimise tõttu läbirääkimised katkesid."

Erilaiu meelest väärivad selle salakohtumise osalised tähelepanu:

„Kompartei riismetele ehitatud ühendus Vaba Eesti, mille üks liidreid oli Indrek Toome (aga sinna kuulusid ka näiteks Siim Kallas ja Jaak Allik), sõitis ju koos eestikomiteelaste ühe liidri Vardo Rumesseniga aastateks salajaseks jäänud kohtumisele otse pärast Eesti Komitee kolmanda istungjärgu lõppu."

Erilaid märgib, et levis arvamus, nagu oleks nimetatud istungjärgul loovutatud liiga palju positsioone tollasele valitsusjuhile Edgar Savisaarele ja tema Rahvarindele.

Lühidalt - nii kommunistid kui ka Eesti Kongressi tegelased lootsid pagulasvalitsuselt salaja tuge leida ja Savisaare autokraatseks peetud valitsuse kukutamiseks volitusi saada, pakub Erilaid.

„Kohe pärast salakohtumist kutsusidki 4. novembril Vaba Eesti ja Eesti Komitee esindajad kõiki edumeelseid poliitilisi jõude (kaasa arvatud vene demokraadid) üles uue rahvusühtsuse valitsuse loomiseks, mille etteotsa asunuks Siim Kallas," lõpetab Õhtulehe ajakirjanik

TÕNIS ERILAID.

Vaata ka:

* Rein Ruutsoo „20 aastat ühest avantüürist. 4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu" (Kesknädal 3.11.2010)

* Urmi Reinde „Eestit juhib enamlaste-kelamlaste liit" (Kesknädal 28.04.2010)

Jaga |