Ansipi valitsus kostitab tarbijaid järsu hinnatõusuga

Jaan Kundla,      25. juuli 2007


Valitsuse kavatsus tõsta tunduvalt terve hulga kaupade aktsiisi mõjutab kaupade ja teenuste hindu. Tavainimesele jäävad aktsiisid, inflatsioonikriteeriumid ja muu seesugune kaugeks ning võõraks senikaua, kuni ta ei tunne nendest lähtuva surve suurenemist oma rahakotile.

Isegi peaminister tunnistas Riigikogu ees, vastates minu küsimusele aktsiiside tõusu kohta: «Ka mul on kahju, et minu igapäevane viin läheb 12 krooni kallimaks, ja aastas tähendab see mulle lisakulu kokku 4000 krooni."
Aktsiisitõusu põhjendatakse vajadusega 2011. aastal Eestis euro kasutusele võtta. Seejuures peaminister ega keegi ministritest ei julge kinnitada, et aktsiiside tõus garanteeriks eurole üleminekuks vajalike tingimuste täitmise. Seega leiab hinnatõus aset n.ö ehku peale, kohvipaksult ennustades. Niisugune teguviis on vastutustundetu.

Valitsus annab inflatsioonile hoogu juurde
Valitsuse jutt on vastuoluline. Kord räägitakse aktsiisitõusust kui inflatsiooni pidurdamise vääramatust eeldusest. Samas annavad kavandatav tulumaksu alandamine ja maksuvaba miinimumi tõstmine just, vastupidi, vaba raha ning võimaldavad inflatsioonil aina vohada.
Rahandusministeerium väidab, et suudab inflatsiooni neli aastat ette prognoosida. Teisalt – senini ei ole suudetud ennustada isegi järgmise poolaasta inflatsiooni. Tulumaksu jätkuv alandamine annab aga tegelikule inflatsioonile hoogu juurde.
Kui valitsus oleks tõesti soovinud inflatsiooni ohjeldada, oleks tal tulnud tulumaksu alandamine edasi lükata. Ka aktsiisitõusu ei oleks ta pidanud kavandama nii suures ulatuses.
Seetõttu nõustub Keskerakond tulumaksuvaba miinimumi tõusuga, kuid teeb eelnõu menetluse käigus ettepaneku tulumaksu alandamist pidurdada ning piirduda 20 protsendiga.
Lihtsalt väljendudes: aktsiisitõusu eesmärk pole mitte inflatsiooni pidurdada, vaid kinni maksta Reformierakonna valimislubadus vähendada tulumaksu. Ja selle maksame kinni meie.
Valitsus põhjendab aktsiiside tõusu Euroopa Liidu nõudega, jättes nimetamata, et Euroopa Liidu ühinemislepingus sõnastatud kava järgi oli kütuste aktsiisi tõus kavandatud mitmele aastale ja talutava tempoga, nüüdne tõus tuleb aga järsk.
Aktsiisitõus lööb kõige raskemini just madalat ja keskmist sissetulekut saavate inimeste ning pensionäride ja lastega perekondade rahakoti pihta.

Küte juba läks kallimaks
Tubaka- ja alkoholiaktsiiside tõstmisel lohutatakse inimesi sellega, et neid tooteid võib ka mitte tarbida. Aga kuidas saada meie kliimas läbi toasoojata? Ei maksa unustada, et juba 1. juulist tõusis kaugkütte käibemaks praeguselt 5 protsendilt 18 protsendile. Varsti lisandub vedelkütuste ja maagaasi täiendav aktsiis.
Kütuseaktsiisi tõus kergitab otseselt ühistranspordi, kuid kaudselt ka paljude toidu- ja tööstuskaupade ning teenuste hinda, sest igasuguse toodangu omahinnas on olulisel kohal transpordikulu.
Kokkuvõtvalt võib öelda: aktsiiside tõus on alles hinnatõusu algus; sellele järgneb tõeline hinnaralli.
Kui Riigikogu kõnetoolis esinedes kaitsesin keskfraktsiooni esitatud suurema pensionitõusu ettepanekut, põhjendades seda elukalliduse tõusuga, manitseti mind rahvast hinnatõusudega mitte hirmutama.
Valitsus jättis vastamata ka minu küsimusele, kuidas peavad pensionärid hakkama saama, kui hinnad tõusevad kiiresti ja palju, kuid pensionid pikkamööda ja vähehaaval. Rahandusminister teatas, et tema pensionärist isal läheb kuus tarvis 50 liitrit bensiini ning selle kallinemine toob lisakulu 75 krooni, aga pension suurenes 1. juulist 250 krooni. Minu jutt paljude teiste kaupade kallinemisest aktsiiside tõusu tagajärjel ei väärinud ministri tähelepanu. Siit järeldus: nendel inimestel, kel ei ole bensiini tarvis, läheb elu lähiajal roosiliseks.
Tegelikult aga ulatab valitsus rahvale mõne krooni ja võtab kümme korda rohkem tagasi.

Postmargi hind tõusis
Eeltoodud juttu aktsiiside tõusust ei maksa võtta lihtsustatult. Toasooja ja maagaasi hinna tõusule on juba lisandunud postmargi hinna tõus 4,4 kroonilt 5,5 kroonile. Eesti Energia kavandab 10–15protsendist hinnatõusu. Kallinevad vesi ja kanalisatsioon. Kui seda loetelu jätkata, võiks keegi mind jälle süüdistada rahva hirmutamises, kuigi räägin, kuidas asjalood tegelikult on.
Lõpetan palju tõsisema ja Eesti riiklusele ohtlikuma teemaga. Nimelt meie parlamendi järkjärgulise marginaliseerumisega. Sellele viitavad sisulise debati puudumine ning valitsuskoalitsiooni tava suruda tähtsad eelnõud läbi kiirustades ja kõiki argumente läbi arutamata.
Näiteks äärmiselt olulise, tulumaksuseaduse alandamise eelnõu seletuskiri on kõigest kaheleheküljeline. Selles puuduvad eelnõu mõju analüüs erinevate sissetulekutega sotsiaalsete inimgruppide järgi ning üldse arvutlused, mis võimaldaksid hinnata eelnõus kavandatu mõju inimeste sissetulekutele. Valitsusliikmete vastused paljudele saadikute esitatud küsimustele olid põiklevad ja argumenteerimata, vähe usaldusväärsed.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (44)