Linnavalitsus tahab Rakverest teha seasabalõikajate linna

Sadam, ilma näinud mees, iseloomustas eestlasi kui õelat ja rassistlikku rahvast. See arvamus riivas mind. Mitte et selles oleks midagi minu jaoks ootamatut või senikuulmatut. Lihtsalt pani jälle mõtlema igivanadel teemadel, millest on nii palju räägitud, et need ei vääri enam tähelepanugi.

Küsisin Rootsis aastaid ehitajana töötanud tuttavalt, kas tema jagab Marek Sadama seisukohta. Ta ütles, et tõepoolest on Eesti rassistlik ja nõretab võõravihast.

Nii ma aasta lõpul heietasingi neil teemadel taas mõttelõnga. Ikka ning jälle jõuan  välja sinna punkti, kuhu varematelgi kordadel. Meie rahvas on kannatanud, enamiku oma mäletatavast eksistentsist vaevelnud võõra võimu all või pidanud lootusetut vabadusvõitlust, mille kaotuste kõrval kahvatub ka juutide paljuräägitud holokaust. Just meie ajalugu on teinud meist sellised nagu oleme. Targad ja kavalad on siit laia maailma põgenenud ning assimileerunud võõraste hulka, julged on langenud rindel või kustunud vangilaagrites. Need, kes julgesid õigust taga nõuda, on mõisatallis sandiks pekstud. Alles on jäänud arad, rumalad ja töökad. Aga neil on üks omadus veel. Nad on ka ahned,alatud ja salakavalad. Need omadused on aidanud meie rahval sajanditest tasahilju läbi hiilida ja ellu jääda.

Eestlased - atraktiivsed tööloomad

Töökaina oleme suutnud olla orjastajale atraktiivsed tööloomad, argadena mitte õhutanud isandaid meid hävitama (mis sa arast ikka kardad) ja rumalaks oleme jäänud (tööloomal pole tarkust tarvis). Mu sõnu kinnitavad veidi enam kui sajand tagasi kirjutatud teatritükid, mis meie endi silmis meie endi lollust naeruvääristavad ja tarkust taga nõudma innustavad ("Sada vakka tangusoola ehk säärane mulk"). Et meie vara on meilt pidevalt ära võetud, oleme ahned. Et isandale meelepärasem olla, oleme olnud omavahelistes suhetes alatud ja reeturlikud.

Samamoodi kui omavahel, oleme olnud õelad ka oma naabrite vastu. Kõik teavad, et lätlased on "kuuevarbalised" ja nende naistel on üks omadus, mis teeb neist meie meestele vaat et kõlbmatud, venelased on "tiblad", soomlased "põdrad" või "porod", kes söövad porolooni.

Ega me omadelegi halasta. Mulk teeb uppudes "mulk, mulk, mulk...", setu on "opakas", Tartu vaim on saamatuse võrdkuju ning - nüüd peamine - Rakvere on seasabalõikajate linn. Seda olen kuulnud korduvalt ja see riivab mind tõsiselt.

Ütlejad viitavad solvava nimega asjaolule, et rakverlane on vähema haridusega ja madalama keskmise sissetulekuga ning tema ainus väljavaade edule on lihakombinaadis searümpadelt suurte kääridega sabu ära lõigata.

Mõneti on halvustajatel õigus, kuigi ütlemine ise on karm. Viimased arengud siiski on näidanud, et vaimupimeduse vastu võitleb Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ning võimalusi just nagu oleks. Alates lapse sünnist kuni töövõimeliseks ja tööhimuliseks saamiseni. Oleksin just tahtnud hakata solvajaid sarjama, kui tuli uudis: Rakvere linnavalitsus on võtnud vastu põhimõttelise otsuse Rakvere Vene Gümnaasiumi gümnaasiumiosa sulgemise kohta.

Rakvere Vene Gümnaasium suletakse?!

Sel aastal saab kool 65-aastaseks. Seal õpib tublisid lapsi Rakverest, Tapalt ja Kundast. Kusjuures teised kohalikud omavalitsused maksavad Rakverele laste õpetamise eest.

Aga mis peamine, minuteada õpib selles koolis kolm kuldmedalikandidaati. Korralikult toimiv kool tahetakse teha põhikooliks. Juba selle aasta sügisel. Kuhu lapsed tahetakse õppima saata, pole veel isegi selge. Aga see on küll selge, et selles koolis neil edasi õppida ei lasta.
Mina ei ole pedagoog. Küll aga olen lapsevanem. Arvan, et sellest staatusest piisab mõistmaks laste vajadusi ja probleeme. Andeka lapse ühest koolist teise solgutamine hävitab vähimagi medalilootuse ükskõik kui andeka lapse puhul. Lisaks on lapsevanem ja kool (kui soovite - kohalik omavalitsus) lapse õppima asumisega sõlminud sisuliselt lepingu lapse õpetamiseks kooli algusest kuni selle lõpetamiseni. Juhul kui laps on selleks võimeline. Täiskasvanud inimesed peavad oma sõna pidama ja lepingut täitma. Kui nad muidugi on täisväärtuslikud täiskasvanud, kes ei ole salakavalad, ahned, alatud, rumalad ja arad. Kui nad on arad, rumalad, ahned ja salakavalad, siis on nad iseenesestki mõista "seasabalõikajad".

Rakvere sotsid teostavad isamaaliitlikku hariduspoliitikat

Rakveres vene gümnaasiumi kiire sulgemisega on sotside juhitud linnavalitsus asunud ellu viima isamaaliitlikku hariduspoliitikat, kus enne lõigatakse ja siis mõeldakse. Ma ei tahaks kritiseerida „kõigi õpetajate õpetajat" -  haridusminister Tõnis Lukast. Püüan mitte hukka mõista venekeelse hariduse likvideerimist Eesti Vabariigis. Küll aga tahan Rakvere puhul kõva häälega kutsuda kõiki mõistusega inimesi appi selle hullumeelsuse vastu võitlema.

Rakvere linnavalitsus murrab ühepoolselt lepingut, kihutades toimiva kooli laiali. Laste haridustee katkeb. Aastate pärast on neil võib-olla käes suured käärid ja nad on end realiseerinud soomlaste kombinaadis. Ja kinnitust leiab vanarahvatarkus, et vaesus ja lollus sünnitab vaesust ja lollust. Selle häbimärgi võtab enda otsaette noor linnapea Rannar Vassiljev (SDE). Aastakümnetegi pärast võidakse tema kohta öelda, et ta on seasabalõikaja, kes sünnitab enda ümber teisi seasabalõikajaid. Kahju! Pean praeguseni Rannarist lugu ja loodan, et jänesehaagi teinud mõistus tuleb koju tagasi.

Aga et mitte kritiseerida tühjalt, pakun omalt poolt idee, et gümnaasiumiosas õppivad lapsed võiksid oma kooli lõpetada. Medalikandidaadid tooksid Rakverele uhkusega medalid ja asuvad omandama kõrgharidust.

Kui rahakott vähegi kannatab, võiks seda pakkuda ka põhikooli viimastele klassidele. Paneme alles siis selle kooli kinni, kui teisiti ei saa!

Mis juhtub, kui kool sügisest suletakse?

Vot nüüd pean mina, asjaarmastaja, rääkima õpetatud meestele majandusest. Usute  või mitte, aga harimatuna pole meil vähimatki lootust majandustõusule. Kinnisvarabuumiga ei saavutanud me muud kui andsime taas viimased sendid peost ja jäime ise näppu imema. Majandusteadlased räägivad, et uus tõus saab tulla ekspordist. Mina tahaksin küsida: mida me siis ekspordime? Metsa? Põlevkivi? Fosforiiti? Mis see on, mis meid rikkaks teeb?

Kui mingisugune majandustõus tulebki, siis vaid kõrge lisandväärtusega toodete arvelt. Vajame innovaatilisi tehnoloogiaid, teadmusmahukaid tooteid. Et olen harjunud asju inimkeeli lahti seletama, siis ainult haritud ja targad inimesed suudavad välja mõelda kauba, mis meid rikkaks teeb. Põlevkivi puurimine, saekaatris rassimine või isegi põlevkiviõli tootmine rahvast rikkaks ei tee.

Kui täna sulgeme mõtlematult Rakvere Vene Gümnaasiumi kui kuluka "tiblakooli", kaotame kolm kuldmedalit ja koolitäie toredaid lapsi. Kui me samamoodi suleme järgmise kooli, kaotame järgmised medalid ja järgmised lapsed. Ja siis järgmised...

Lõpuks ei jäägi üle muud, kui otsida sahtlist suured käärid ning oodata, millal soomlasest omanik teeb meile pakkumise lõigata seasabasid. Olgu palk kui väike tahes. Ja meil pole peale kujuteldava sisevaenlase mitte kedagi, kellega võidelda. Aga ometigi käib pidev lahing, kus võitjaid ei ole.

Ikka nii - targad lahkuvad, julged hävitatakse, õiglased pistetakse trellide taha. On pärisorjal üldse midagi muud tarvis? Äkki ongi see  meie saatus?

PEETER VÕSA, KE juhatuse liige, kandideeris Rakvere linnapeaks

[fotoallkiri]   KUS ON PIIR? Peeter Võsa küsib, et kui täna sulgeme Rakvere Vene Gümnaasiumi kui kuluka „tiblakooli", kaotame kolm kuldmedalit ja koolitäie toredaid lapsi, ja kui samamoodi sulgeme järgmise kooli, kaotame järgmised medalid ja järgmised lapsed, ja siis järgmised... Kuhu jõuame?

Jaga |