Taliga Ansipist: „Hunt on tallenaha seljast heitnud.“

From: Harri Taliga [mailto:harri.taliga@eakl.ee]
Sent: Monday, April 27, 2009 8:56 AM
To: org.ametiyhing@lists.ut.ee
Subject: [aü:979] Euro, töölepingu seadus ja valitsuse tõehetk

Kallid kaasvõitlejad!

Peaministri ja valitsuse tõehetk seoses euroga on käes. Esiteks võib juba 6–7 nädala pärast selguda, et Eesti ei saa 2011. a. parimalgi tahtmisel eurole üle minna, sest eelarve oli 3 protsendiga defitsiidis juba eelmisel aastal – ja sel puhul ei aita kasvõi kogu selle ja järgmise aasta riigieelarve kärpimine nullini. Sellest rääkis Taavi Veskimägi reede (24.04 – Kn märkus) hommikul Kuku Raadios – tema intervjuust saab ülevaate ERR uudisteportaalist.

Reedel (24.04. – Kn märkus) kell kaks, samal ajal, kui algas EAKL-i ja TALO juhatuste ühine arutelu töötuskindlustuse ja TLS-i teemal, oli Vikerraadios saade „Reporteritund“, kus peaminister Ansip sai hakkama mitme olulise avaldusega.
Esiteks väitis ta, et euro pole Eesti jaoks mitte eesmärk, vaid boonus, "mille me saame siis, kui me teeme vajalikud kärped ära". Ja seda räägib poliitik, kes veel paari aasta eest kinnitas, et "me ei ohverda Eesti majanduskasvu eurole ülemineku nimel", ning 4–5 kuud tagasi tegi kannapöörde ja väitis, et eurole üleminek on Eesti suurim eesmärk. Pehmelt öeldes, ülim paindlikkus põhimõttelistes seisukohtades.

Targu jättis peaminister lahti seletamata selle, milleks eelarvekärpeid üldse vaja on, kui euro pole eesmärk – seni on ju kogu aeg rõhutatud, et kärpida on vaja selleks, et eelarve defitsiit ei läheks üle 3%, mis on eeltingimus euro kasutuselevõtuks. Vaid nõustuda saab Priit Hõbemägi arvamusega, et samamoodi käitub õnnemängur, kes meeleheites läheb n-ö täispangale.

Kuid teiseks, ja see on tänasel päeval töötajate ja ametiühingute jaoks tunduvalt tähtsam sõnum, kinnitas peaminister, et "töötukassa rahapuudusel ja euro poole püüdlemisel ei ole mingit seost, sest töötuskindlustusmaksu tuleb tõsta ja hüvitisi kärpida (Harri Taliga rõhutus – Kn märkus) töötukassa pankroti vältimiseks".

Ei hakka siinkohal pikemalt peatuma kõigil valitsuse vassimistel ja sammudel, mis eelmisest sügisest alates on olnud seotud riigieelarvega, ning sooviga n-ö käpp peale panna töötukassa ja haigekassa reservidele. Küll aga tuleb tõdeda, et rasvases kirjas toodud sõnad avavad selgelt valitsuse soovi rakendada uus töölepingu seadus nii, et tööandjad saavad sellest seadusest kõik ning töötajad mitte midagi – nii lihtne tõde ongi ja lõpuks ütles peaminister selle ka välja. Muidu hämas ja keerutas, et ametiühingud ja tööandjad peavad omavahel kokku leppima.
Teisisõnu, peaminister soovib ja ootab kokkulepet, mis jõustaks TLS-i 1. juulist, kuid lükkaks tulevikku või olematusse kõik need muudatused, mis suurendavad töötajate turvatunnet just tööta olemise ajal. Ning peaminister püüab teha nägu, nagu poleks tema ja ta jüngrid kuulnudki Ametiühingute Keskliidu korduvalt välja öeldud ühemõttelisest seisukohast, et sellist kokkulepet, mis sõna otseses mõttes jätaks töötajatele vaid tühjad pihud, ei tule.
Aga nüüd vähemalt on hunt tallenaha seljast heitnud. Ja kuigi ametiühingute juhatused seda raadiosaadet ei kuulanud, oli meie reedeses (24.04 – Kn märkus) pressiteates edastatud seisukoht selge – kui valitsus oma sõna murrab ja kolmepoolsetest kokkulepetest taganeb, tähendab see avaliku sõja kuulutamist töötajatele ja ametiühingutele. Mis varem või hiljem lisab majanduskriisile ka poliitilise kriisi, sest klammerdugu valitsus oma võimu külge ükskõik kui kõvasti, kaua ta seda hoida ei suuda. Ja siis läheb olukord kahtlemata veel hullemaks.
Aga ametiühingud saba jalge vahele ei tõmba ning endast üle sõita ei lase. Loodan siiski, et riigimehelikkus seljatab politikaanluse.

Ja lõpetuseks – Savisaar pole ainus alternatiiv Ansipile. Aga kuidas usaldada tegelasi, kes mitu aastat on teinud ühe vea teise otsa? Kes ja miks peaks uskuma, et tänases kriisiolukorras oskavad ja suudavad nad äkki vigu vältida ja teha õigeid otsuseid? Pehmelt öeldes, ebatõenäoline variant.

HARRI TALIGA

[esiletõste]

HARRI TALIGA: „Ning peaminister püüab teha nägu, nagu poleks tema ja ta jüngrid kuulnudki Ametiühingute Keskliidu korduvalt välja öeldud ühemõttelisest seisukohast, et sellist kokkulepet, mis sõna otseses mõttes jätaks töötajatele vaid tühjad pihud, ei tule. Aga nüüd vähemalt on hunt tallenaha seljast heitnud.“

Jaga |