Valimistest emotsioonideta

MIKK LÕHMUS,      16. november 2005


Hinnangutes valimistele tuleb arvestada, et need toimusid poolteist aastat enne Riigikogu valimisi. Teiseks võib lisada, et tehtud vigu ja altminekuid saab parandada alles nelja aasta pärast – volikogude volitused pikenesid aasta võrra.

Kui saadud hääled matemaatiliselt kokku liita, võitis kõige rohkem Reformierakond. Kui 2002. aasta kohalikel valimistel kogusid reformierakondlased üle Eesti 64 000 häält, siis nendel valimistel juba ligi 84 000 häält. Suurima häältelisa sai erakond Tallinnast ja Valgast. Tõsi, Valgas võitis eelmisel korral valimisliit, mis nüüd kandis Reformierakonna nime. Edukad olid reformikad ka Tallinna kuldse ringi valdades, Põlvamaal ning märgatavalt ka mujal maapiirkondades.

Kesk ja Rahvaliit säilitasid edu
Keskerakond suutis oma positsioonid säilitada ja osutus erakonnale üle-eestiliselt antud häälte hulga poolest valimiste võimsaks võitjaks. Eriti hinnatav oli, et suudeti korrata eelmiste aastate edu Tallinnas ja Narvas. See, et võimuerakonnana suudeti valimised võita, tõestab kujukalt, et eesti rahvas Keskerakonda usaldab. Positsioone parandati eelkõige maakonnalinnades (Paide, Jõgeva, Haapsalu jm), maal aga Lääne-Viru ja Järvamaa valdades.
Rahvaliit suutis positsioone hoida. Erakonna eduks võib lugeda esinduse saavutamist mitmes maakonnalinnas, eelkõige Tartus ja Pärnus. Rahvaliitlaste nimekirjadele antud häälte üldarv jäi kogu riigis peaaegu samaks kui eelmistel valimistel. Ka paljukiidetud Isamaaliidu edu valimistel osutus vaid 8000 lisahääleks, võrreldes eelmiste kohalike valimistega.
Suurim kaotaja oli ettearvatult Res Publica, kelle 80 000 häälest 2002. aastal jäid 2005. aastaks järele vaid pooled. Kõige rohkem kaotas erakond Tallinnas ja üldisemalt linnades. Kuid nendes valdades, kus Res Publica julges oma nime all ja oma erakonna liikmest vallavanema juhtimisel välja minna, oldi edukad. Viimatimainitu toob esile veel ühe käesolevatel valimistel välja koorunud juhtmõtte: valiti tuntuid tegijaid.
Valdade valijad usaldasid võimulolijaid ja senistest vallavanematest õnnestus paljudel oma positsioon säilitada. Eriti maal valiti eelkõige isiku, mitte erakonna programmi või lubaduste järgi. Kuna vigade parandamise aeg saabub alles nelja aasta pärast, üritasid kõik erakonnad võimalikult paljudes valdades „jalga maha saada". See tingis suhteliselt palju nulliringe – nimekirju, mis ei kogunud ühtegi mandaati. Kõikidel erakondadel oli üle paarikümne nulliringi.

Valimisliitude aeg saab läbi
Äsjaste valimistega lõppes valimisliitude ajastu linnades. Kui eelmistel valimistel valimisliidud võidutsesid ja moodustasid uue võimuliidu tuumiku Jõhvis, Valgas, Võrus, Viljandis ja Rakveres, siis pärast tänavusi valimisi säilitas valimisliit maakonnalinnadest oma positsioonid üksnes Jõhvis ja Rakveres. Tõsi, ka Kohtla-Järvel konkureerisid üksnes valimisliitude nimekirjad, kuid sisuliselt oli tegemist valimisliitudesse koondunud erakondadega. Maal jäävad valimisliidud alternatiivina veel kestma, kuid nende osakaal väheneb jätkuvalt.

Valimisseadus vajab täpsustamist
Valimistel ilmnes ka teada-tuntud pahupool – meie valimissüsteem. Nimelt ei taga valimissüsteemi oskuslik ärakasutamine sugugi valimiste proportsionaalsust. Näiteks Suure-Jaani vallas said nimekirjad hääli järgnevalt: VL Koduvald 25,35%, VL Olustvere 20,0 %, Isamaaliit 16,1%, Keskerakond 16,1%, Res Publica 7,5%. Kohti sai aga Keskerakond kõigest ühe, sama palju hääli kogunud Isamaaliit kolm, tunduvalt vähem valijate toetust kogunud Res Publica samuti kolm ja samas vaid mõne protsendi enamhäältega VL Olustvere viis! Põhjus oli selles, et väikese mandaatide arvuga (näiteks neli-viis) valimisringkondades said enim mandaate ainult ühes valimisringkonnas domineerinud nimekirjad. Keskerakond aga, mis kogus valijate hääli ühtlaselt kõikides valimisringkondades, jäi esindatusest praktiliselt ilma. Sama saatus tabas Isamaaliitu Türil, mis sai Rahvaliidust vaid kaheksa häält vähem, kuid kaotas tervelt kaks mandaati.
Teine samalaadne näide puudutab Tallinna, kus valimissüsteem annab Pirita elaniku häälele kordi suurema kaalu kui lasnamäelase häälele. Nii valibki 12 000 elanikuga Pirita linnavolikokku viis saadikut, 110 000 elanikuga Lasnamäe kõigest 13 saadikut.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)