Munitsipaalmajade ehitamist vajavad tuhanded inimesed

Tallinna linnavalitsuses elamumajandust kureeriva abilinnapeana sooviksin Mati Hindi elamumajanduse-alasele analüüsile lisada  omalt poolt mõne tähelepaneku linna eluasemepoliitikast.

Kui alustasime aktiivset munitsipaalehitust Tallinnas, oli eesmärk püüda lahendada sundüürnike probleem. Tekitati ju omandireformiga olukord, kus tuhanded perekonnad jäid oma korteritest ilma või sattusid eraomaniku surve alla.

Mul on heameel, et tänaseks on sundüürnike probleem lahendatud. Kuigi Eesti riik, kes selle probleemi tekitas, ei teinud midagi, et meid aidata. Aastatel 2002-2007 eraldas linn ligi 600 miljonit krooni eelkõige sundüürnikele mõeldud I elamuehitusprogrammi „5000 eluaset Tallinna" täideviimiseks. Lõpule viisime selle programmi läinud suvel ning koduvõtmete üleandmisel kinnitasime, et munitsipaalehitus Tallinnas jätkub ka tulevikus.

Riigi nõrk jätkusuutlikkus

Tulenevalt praegusest seadusandlusest peaks munitsipaalelamuehituses riik hoolt kandma jätkusuutlikkuse eest. Omavalitsusele on pandud kohustus tegelda tagajärgedega, eelkõige pakkuda sotsiaalset eluaset neile, kes ise ei saa endale kodu soetada või korteriturult üürida. Juunis 2000 kinnitas Vabariigi Valitsus elamumajanduse arengukava aastateks 2003-2008. Selles dokumendis kajastus riigi tegevuse eesmärgina elamumajanduses eluaseme valiku kindlustamine kõigile Eesti elanikele.

Põhiülesandeks oli luua eluasemeturul tingimused,  mis võimaldaksid eluruumide omanikel, üürnikel ja elamumajanduses tegutsevatel kodanikualgatuslikel ühendustel lahendada oma probleeme iseseisvalt ja ellu viia oma elamustrateegiaid. 

Eesti eluasemevaldkonna. arengukavalisteks eesmärkideks 2008.-2013. a seati  elanikele sobiva ja võimalustekohase eluaseme kättesaadavus, kusjuures üheks sihtgrupiks on noored spetsialistid ja noored pered.

Riigi eluasemepoliitiline tugi noorte peredele nõrk

Täna kahjuks näeme, et jätkusuutlikkus elamumajanduspoliitika tasandil on riigil nõrk. Võiks öelda, et peaaegu olematu, pidades silmas noori peresid ja spetsialiste. On olemas Kredexi soodne eluasemelaen korteriühistutele, kuid paraku sellega asi peaaegu piirnebki.  Reaalset ehitamist riigi enda poolt enam ei toimu.

Osalt peame siin otsima vastuseid võimulolevate poliitikute väärtushinnangutest. Tundub, et osa meie riigijuhte pole aru saanud, et eluase on üks inimese põhivajadusi,  isiku ja perekonnaelu eduka arengu eeldus. Turvalise eluaseme kasutamise võimalus on samuti sotsiaalselt stabiilse ühiskonna arengu tagatis.

Eluaseme valdkonnas kehtivad turusuhted, mis tagavad eluasemete ehitamise, omandamise ja hooldamise. Kuid see valdkond vajab toetamist ja reguleerimist, kuna turg ei suuda rahuldada kõigi elanikerühmade vajadusi.

Praegu on olukord, kus noortel ja paljulapselistel peredel, üksikvanuritel ja alla keskmise sissetulekuga perekondadel on väga piiratud võimalused eluaset omandada või vabaturult üürida. 

Eestis on üliliberaalne eluasemepoliitika, kus domineerib omanikukasutus. Vabaturumehhanism ja avaliku sektori üürikorterid on mõeldud kõige suuremate toimetulekuraskustega gruppidele. Poliitikauuringute keskus Praxis koostas aastatel 2002-2004 põhjaliku analüüsi eluasemepoliitikatest Euroopa riikides ja Eestis.  Uurimus "Eluaseme kättesaadavus riskirühmadele" teadvustab vajadust tervikliku eluasemepoliitika ning riigi ja kohalike omavalitsuste senisest ulatuslikuma sekkumise järele eluasemeküsimustes.

Eesti leibkondadest ligi kolmandik elab kehvades või nende vajadustele mittekohastes eluruumides; eluaseme suurus ja mugavusaste sõltuvad üha enam inimeste sissetulekust.

Mõne päevaga tuhat taotlejat

Linnale kuuluvatesse majadesse kodu rajamine on samamoodi väärtustatud kui iga muu rahulolu pakkuv elukoht. Tallinnas kuulub avalikule sektorile vaid 4 protsenti elamufondist. Paljudes arenenud riikides on avalikule sektorile kuuluva elamufondi osatähtsus aga isegi kuni 15-20 protsenti. Näiteks Soomes ja Rootsis umbes 20%, Taanis 13%, Hollandis 45%.

Munitsipaalelamufondi on vaja eelkõige valikuvõimaluse loomiseks - kõigil inimestel pole võimalust üürida eluaset erasektorist. Linnamaja on omamoodi vaheetapp inimestele, kel veel endal pole  vahendeid, et isiklikku korterit osta. Seega ei ole munitsipaalelamufondi loomises midagi taunitavat, see on igas arenenud linnas enesestmõistetav. London käivitas mõni aasta tagasi uue elamuehitusprogrammi aastani 2011, et linnaelanikud saaksid muretseda endale soodsa hinnaga kodu või üürieluaseme.

Kuid oluline on näha arvude taga inimesi. Meie oma inimesi ja perekondi. Linnavalitsuse eesmärk on pakkuda kodulahendust noortele peredele, aga niisamuti linnale olulistele töötajatele tingimustel, mis vastaksid nende ootustele.

 Eluaseme kättesaadavus on eeltingimuseks pere loomisel, mis omakorda mõjutab linna elanikkonna kujunemist ja riigi edukat arengut tervikuna. Piirkonna eduka arengu aspektiks on aga kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tööjõuturul. Vastasel juhul oleme mõne aasta pärast küsimuse ees: kes õpetab meie lapsi; kes päästab, kui juhtub õnnetus?

Kuna Eesti riigis tervikuna puudub elamupoliitika kui selline, on Tallinn otsustanud seda olukorda parandada. 

Sundüürnike probleem on Tallinna jaoks on küll lahenenud, kuid korteriprobleem ei puuduta ainult sundüürnikke. Eeskätt ongi tegemist noorte peredega, kel puuduvad piisavad vahendid oma kodu rajamiseks.

Mujal maailmas on sel juhul abiks munitsipaalpindade turg, mille teerajajaks Eestis on täna Tallinn.  Kui alustasime teise elamuehitusprogrammiga, siis väideti meile riigimeedias, et inimestel polevat munitsipaalkorterite vastu mingit huvi ja vabaturul olevat kortereid küll saada.

See jutt osutus blufiks. Kui paiskasime turule esimesed sada munitsipaalkorterit, siis moodustus ühe-kahe päevaga tuhandest taotlejast koosnev nimekiri. Tallinn oma nappide võimalustega rohkemat ei suutnud, kuid lubaduse me täitsime. Küll aga tõestas elav huvi meie algatuse vastu, et inimesed soovivad munitsipaalkortereid ja tahavad, et nende ehitamine laieneks.

Linnavalitsus tegutsebki vastavalt inimeste soovidele ja vajadustele.

Sel aastal 750 uut korterit

Järgmised eluasemed Raadiku elurajoonis Lasnamäel valmivad juba jooksval aastal - kokku 750 korterit. Ning ka siis on linnavalitsusel kavas kortereid soodustingimustel üürile anda nii noortele peredele kui ka spetsialistidele. Tallinna linnavalitsus on võtnud eesmärgiks, et koduvajajad ei jääks peavarjuta.

Kinnisvaraturul pakutakse eluruume üürida turuhinnaga, Tallinn aga annab eluruume üürile inimestele, kellele turuhinnaga eluaseme üürimine ei ole jõukohane. Kõigi eestimaalaste huvides on luua hinnalt stabiilne, piisav ja turvaline üürieluasemesektor, toetades  nii nõudlust kui ka pakkumist üürieluasemete valdkonnas. 

Samas ma saa jätta välja ütlemata oma kartust, et munitsipaalelamute ehitamine kestab Tallinnas kahjuks vaid selle päevani, kuni Keskerakond on linnas võimul. Parempoolsed parteid on korduvalt tõotanud loobuda munitsipaalehitusest otsekohe, kui nad võimule pääsevad. Ma ei kahtle, et selle „lubaduse" nad ka täidavad - on nad seda ju ennegi teinud!

EHA VÕRK, Tallinna abilinnapea

[esiletõste]

Eluruumide üürimist võivad taotleda noored pered ja Tallinna linnale vajalikud töötajad.

Noor pere - see on perekond või üksikvanem, kes kasvatab vähemalt üht alla 16-aastast last.

Tallinnale vajalikeks töötajaiks on:

 - Tallinnas asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvikoolide, kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide töötajad ning doktorandid;

 - Tallinnas asuvate hoolekandeasutuste töötajad;

 - Tallinnas asuvate muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad;

 - Tallinna ühtse piletisüsteemi liine teenindavate ühistranspordiettevõtete töötajad;

 - Tallinnas asuvates tervishoiuteenuseid osutavates äriühingutes ja sihtasutustes töötavad õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad;

 - Tallinna teenindavad politseiametnikud ja päästeteenistujad.

[fotoallkiri]   KESK EHITAB: Ainus omavalitsus Eestis, kes suhtub oma elanike vajadustesse eluasemepoliitikas mõistvalt ja reaalsete tegudega, on Tallinn. Pildil: järjekordse munitsipaalmaja avamisel Lasnamäel. Paremalt: abilinnapea Eha Võrk, volikogu esimees Toomas Vitsut, linnapea Edgar Savisaar. Foto: Raepress

Jaga |