![]() Jumalaarmu doseerimineR. SULG, 19. detsember 2008Kurb oli Kesknädalast lugeda, et Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium ei lubanud Tallinna Oleviste kiriku siseseinale sõjas hukkunute mälestamiseks kinnitada bareljeefi, mis kujutab ema ja tema kolme poega, kes saatuse tahtel olid Teises maailmasõjas mobiliseeritud kahele erinevale vaenupoolele.
Kuigi pole ise seda kunstniku modelleeritud bareljeefi küll näinud, arvan olevat asja selles, et ühe sõjamehe mundril on viisnurk. Miks loetakse Eestis veel 2008. aastal sellises sinelis eesti sõduri kujutist kirikuseinal pühaduse teotamiseks? Minu arvates seepärast, et ametlik Eesti suhtub Eesti Laskurkorpuses võidelnutesse ebaõiglaselt. Kirikujuhid tegelevad igapäevaselt sakraalehitiste korrashoiu ja renoveerimisega, mis nõuab suuri rahasummasid. Ja nagu kõik, vajavad ka vaimulikud sotsiaalseid tagatisi riigilt. Sellises olukorras otsustaski peapiiskop Andres Põder teha kummarduse tänastele riigiisadele, aga mitte Taevaisale. Debatis kirikujuhtidega jäi Eesti Rindemeeste Ühenduse esimees Ilmar Haaviste küll kaotajaks, aga sellele vaatamata asetas ta ometi meie kõigi hüvanguks Eesti Vabariigi kui areneva õigusriigi vundamenti veel ühe kivi. Aga kirikuelu seik, millele lahendus leitakse natuke kaugemas tulevikus, võimaldab rahulolematutel märgata ühesuguseid jooni peapiiskop Põderi ja Eduard Vilde romaanis “Mahtra sõda“ vastuoksuslikult tegutsenud pastor Bergi käitumises. R. SULG, Põlvamaa
Viimati muudetud: 19.12.2008
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |