Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Nädal Euroopa Parlamendis

SIIRI OVIIR,      22. veebruar 2006


Siseturg hakkab avanema

Siseturu teenuste direktiiv oli põhiteema, mis küttis emotsioone nii Euroopa Parlamendis kui ka tuhandetel meeleavaldajatel, kes olid tulnud Strasbourg'i tänavatele. Direktiivi eesmärk on lihtsustada ettevõtete asutamise vabadust ja teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 394 poolt- ja 215 vastuhäälega. Teenuste vaba liikumine sai sätestatud juba EL aluslepingutes 50 aastat tagasi. Mitmesugustel põhjustel on praktiline elu läinud aga teisiti ja uute liikmesriikide tegevust on "Poola torumehe" kombel pärsitud.
Teenused moodustavad 70 protsenti EL-i sisemajanduse kogutoodangust (SKP). Teenuste vaba liikumine on majanduskasvu mootor ja tööhõive suurendamise vahend, mille teelt direktiiv kõrvaldab mitmed bürokraatlikud toimingud ja liigsed formaalsused.
Parlament on direktiivi algataja F. Bolkesteini (endine Euroopa Komisjoni siseturuvolinik) järgi "Frankensteini direktiiviks" sõimatud eelnõu oluliselt parandanud ja täiendanud. Praegu ei ole see küll veel ideaalne, kuid aktsepteeritav esimese sammuna teenuste vaba turu loomisel.
Teenuste osutamise vabaduse põhimõte ei kehti üldise majandushuvi teenustele, mida pakuvad eraettevõtted, nt postiteenused, elektrienergia, gaasi ja veega varustamine, heitveed, jäätmetöötlus, finantsteenused, elektroonilised side- ja võrguteenused, transpordi- ja turvateenused, tervishoid, sotsiaalhoolekanne, hasartmängud. Teenuste osutamise vabadus ei kehti ka elukutsetele, mis on seotud avaliku võimu teostamisega liikmesriigis, nt notariamet. Samuti ei kehti see põhimõte siis, kui liikmesriigis võimaldatakse mingis valdkonnas tegutseda ainult teatava kutseala esindajatel (nt õigusabi tohivad anda ainult juristid jms).
Kaasotsustusmenetluse korras on Euroopa Nõukogul aega neli kuud täiendusi ja parandusi lisada. Seejärel jätkab parlament teise lugemisega.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tulevik

Euroopa Parlament toonitas, et IMF peaks finantskriiside ennetamiseks liikmesriikide tegevust pidevalt jälgima ja et IMF-i laenutingimused on mõnel juhul olnud liiga jäigad. Madala sissetulekuga riikidele laenu andes peaks olema eesmärgiks vaesuse vähendamine.
Olime rahul IMF-i rõhuasetusega arengumaade hariduse ja tervishoiu parandamisele. Esile sai tõstetud, et valitsemistavade parandamine, korruptsioonivastane võitlus ja ressursside tõhus kasutamine on endiselt kõige kindlam viis vähendamaks ebavõrdsust juurdepääsul kaupadele ja sellistele põhiõigustele nagu tervishoid ja haridus.

Rohkem taastuvat energiat

Vastavas raportis tegime konkreetsed ettepanekud suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu praeguselt 10 protsendilt vähemalt 20 protsendini. Liikmesriigid võiksid selleks kasutada maksusoodustusi või otsest investeerimisabi. EL omalt poolt võiks soosida tõukefondide ja Ühtekuuluvusfondi kasutamist sellealaste teadusuuringute toetamisel.

Ühenduse lennujuhiluba

Uue direktiivi kohaselt peavad kõik liikmesriigid tingimusteta tunnustama teistes liikmesriikides välja antud lennujuhtide litsentse, kvalifikatsioone, keeletunnistusi ja arstitõendeid.

Riigiabi reform 2005–2009

Igal aastal EL-is antava riigiabi kogusumma on ca 50 protsenti EL-i aastaeelarvest. Summad on liikmesriigiti väga erinevad, moodustades nt 2003. aastal 0,10–2,76 protsenti riikide SKP-st, mis võib viia tõsiste turumoonutusteni. Sellest tulenevalt leidsime, et riigiabi peab olema majanduskasvu suurendamise ja uute töökohtade loomise vahendiks, mille eesmärgid olgu selged, proportsionaalsed ja ajutised. Antav riigiabi peab minema eelkõige teadus- ja arendustegevuseks. Keskenduda tuleks infrastruktuuri suunatavatele investeeringutele EL-i ebasoodsates või vähemarenenud piirkondades.

Üleilmastumise mõju siseturule

Globaliseerumine loob nii võimalusi kui ka ohte. Kuna siseturg on EL-i suurimaks konkurentsitrumbiks, tuleb see avada ning muuta paindlikumaks. Kõiki riike, kes seda veel teinud ei ole, kutsuti üles avama oma tööturg uutele liikmesriikidele.
Parlament rõhutas vajadust luua väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid toetav keskkond ning eraldada piisavalt raha teadus-ja arendustegevusele ning haridusele. Vaja on ühist teadmiste haldamise süsteemi, milles on tõhusad teadmiste kaitsmise vahendid (nt patendid, võltsimise tuvastamise süsteemid), samuti vajatakse tõhusat programmi, mis muudaks innovatsiooni investeeringuteks ja majanduslikuks väärtuseks.

Kohalik piiriliiklus maismaa-välispiiridel

Võtsime vastu raporti, mille eesmärk on lihtsustada piirialadel elavate inimeste piiriületust sotsiaalsetel, kultuurilistel ja majanduslikel põhjustel või peresidemete tõttu. Piiriala ulatub 30 kilomeetrini piirist. Riigid määratlevad kahepoolsetes lepingutes selle ala sisse jäävad ja piirialadeks loetavad kohalikud haldusüksused. Kui osa sellisest üksusest asub piirist kaugemal kui 30 km, kuid mitte kaugemal kui 50 km, loetakse ka see piiriala osaks. Eesti puhul on need näiteks Jõhvi ja Võru.
Piiriala elanikuks peetakse kolmanda riigi kodanikku, kes on ametlikult elanud liikmesriigi naaberriigi piirialas vähemalt aasta. Kahepoolsete lepingutega võib see periood olla erandjuhtudel ka lühem kui aasta. Piirielanikele väljastatakse 1–5aastase kehtivusega kohaliku piiriliikluse luba, millele ei lööda sisenemis- ega väljumistemplit.

Sõnavabadus ja usutunnistuse austamine

Prohvet Muhamedi kujutanud karikatuuride avaldamine Taani ja teiste riikide ajalehtedes on esile kutsunud moslemite pahameele ning vägivallalaine üle kogu maailma. Kokku on põrganud sõnavabadus ja tugev religioossete tõekspidamiste kaitsmine.
Liberaalide ja Demokraatide Liidu (ALDE) fraktsiooni eestvõttel ei piirdunud parlament pelgalt nn karikatuuritüli aruteluga, vaid valmistati ette raport, mis mõistab üheselt hukka rünnakud sõnavabadusele. Avaldasime solidaarsust Taani rahvaga. Sõnavabadusega ei saa kaubelda, kuid arvestada tuleb ka teiste kultuuride väärtushinnangutega.

Iraan

Arutati Iraani vastandumist rahvusvahelisele üldsusele ja tema tuumaprogrammi jätkamist. Euroopa Parlament mõistis hukka Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi ähvardavad arvamusavaldused ja kutsus Iraani üles lõpetama uraani rikastamine. Ühtlasi toetasime Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri otsust taotleda selle teema arutamist ÜRO Julgeolekunõukogus. Vastavalt tuumarelvade leviku tõkestamise lepingule on Iraanil küll õigus tuumaprogrammi omada, ent antud juhul on tõsiseid kahtlusi selle programmi rahumeelsetes eesmärkides.

Inimõiguste ja demokraatia klausel

Euroopa Parlament ei anna enam nõusolekut uute rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks, kui nendes pole inimõiguste ja demokraatia klauslit, mis peaks edendama ka soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi ning kaitsma diskrimineerimiste eest.

Austria president Heinz Fischer

Pidulik istung toimus Austria presidendi dr. Heinz Fischeri osavõtul. President rõhutas, et toetab olulistes küsimustes üle-euroopalise referendumi läbiviimist ning peab seda ülioluliseks ka põhiseaduse lepingu puhul. Järelemõtlemisaeg tuleb täita sisuga, s.t edasiviivate aruteludega. Võimalikku loobumist põhiseaduse lepingust peab Austria riigipea veaks.
President Fischer rõhutas EL-i arengus sotsiaalsete komponentide tähtsust turumajanduslike mehhanismide kõrval, öeldes, et "Euroopa Liit peab seisma tugevalt kahel jalal: tugev majandus, tõhus sotsiaalpoliitika".

Viimati muudetud: 22.02.2006
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail