Oravad kasutasid hädaväljapääsu

Reformierakonna reitingut kavandati tõstma ikkagi vana kooli mees Kallas. Pärast tema põgenemist mineviku ja oleviku eest ning oravate täielikku peataolekut tuli suures hädas ju keegi leida. Urmas Paetil ei lubanud teist rolli mängida uhkus, Michal ja Pentus-Rosimannus ei tulnud kestvate skandaalide tõttu kõne alla. Sellega Reformi paljukiidetud „pikk pink" lõppeski.

Isiklik heaolu ennekõike

Saame ka öelda, et peaminister Andrus Ansip loobus riigi ja rahva teenimisest vähem kui aasta enne ametiaja lõppu siiski isikliku heaolu põhjustel. Talle on vaja Kallase tänast kohta Euroopas. Valitsusliit lõhuti ning Isamaa ja Res Publica Liit lükati kõrvale - nii ei pea varem kokkulepitud eurovoliniku kohta IRL-ile andma.

Kõik teavad, et Kallas kombineeris end siia, sest kuidas sa ikka muidu end 2016. aastal presidendiks pakud. Plaan näis täiuslik. Kõik oli ratsionaalselt kalkuleeritud.

Aga näe, ei võetudki Kallast avasüli vastu! Ajakirjanikud asusid lausrünnakule. Pealiskaudsed vastused täna enam ei toiminud. Pealekasvanud noororavad ei näidanud samuti endise liidri tuleku puhul entusiasmi üles.

Kuid vaevalt, et needki argumendid oleks Euroopa karastusega mehe liimist lahti löönud. Küll pani i-le punkti, nagu ka „Eesti Ekspress" 20. märtsil kirjutas, Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnum, et VEB-fondi tehingute kohta loodetakse lisainfot saada Sergei Stepašini juhitavalt Vene Riigikontrollilt. See kutsus erakonnas üles tormi. Lang langes raevu ja hoiatas Venemaalt saabuda võivate mustade paberite, ning seega Eesti riigi alustalade õõnestamise eest.

Eesti vajaks karismaatilist valitsusjuhti

Oravate osavasti kavandatud mäng kukkus läbi. Paanikas tuli kokku klopsida uus koalitsioon. Reformierakond oli kaotanud talle nii omase poliitilise vangerdamisoskuse.

Tahtmata vähegi halvustada noore poliitiku Taavi Rõivase peaministriks sattumist, on siiski näha, et suurema osa inimeste eelistuseks ta ei ole. Paremagi tahtmise juures ei suudeta uskuda, et praegu veel ilma igasuguste liidriomadusteta Rõivas suudaks mõne kuuga tõusta karismaatiliseks rahvamagnetiks ja säravaks valitsusjuhiks. Tema ideoloogilist jäikust ja aparaatlikkust oleme ka siiani kogenud. See on poliitkasvandike puhul tavaline nähtus, et partei peajoonest kõrvale ei astuta. Varasemad, vaid parteilised ametikohad näitavad kogenematust ja päriseluga kokkupuute puudumist.

Ma ei näe ka, et eeloleva lühikese ajaga suudaksid väljastpoolt tulnud ministrid ameti selgeks saada. Aega ju pole. Kohe on eurovalimised, seejärel sügav suvi, ja sügisel juba ettevalmistused Riigikogu valimisteks.

Võib ette näha rahva pettumust, kui tõdetakse, et tegelikult aetakse endist poliitikat edasi. Jah, lubatakse palju, aga vaadakem asjade sisu.

Ühe käega antakse, teisega võetakse

Lastetoetused pisut tõusevad, aga teise käega võetakse see raha ju samalt perelt ära aktsiiside tõstmisega. Maagaasi aktsiis tõuseb, mis võib kaasa tuua hinnaralli. Kerge kütteõliga kütjatel kaob ära aktsiisisoodustus ja kütteõli hind tõuseb. Ja võib küsida: kas me siis alkohoolikutelt saadud kõrgematele aktsiisimaksudele rajamegi uue koalitsiooni lubadused? Mida rohkem jood, seda rohkem riiki aitad?

Lastetoetuste tõus pole ju mõeldud kõige vaesematele peredele, sest nii nagu täna, nii ka edaspidi arvestatakse lastetoetus toimetulekutoetuse saamisel pere sissetulekute hulka. See tähendab, et toimetulekutoetust ei pruugi pere enam saada.

Õnneks tõuseb siiski lapse toimetuleku piir ja see võrdsustub täiskasvanu omaga. Samas jäetakse pooleli lapsi kasvatanud vanematele pensioni saamise viimane etapp, ja juba vastu võetud seadusele lüüakse käega.

Enim võidavad taas jõukad inimesed

Ent kui valitsus lubab toetusi tõsta, siis on täiesti lubamatu samal ajal tulumaksu langetada. Raha riigikassas jääb ju veelgi vähemaks! Tuletame meelde, et otseste maksude langetamisel võidavad enim jõukad. Tuhandeid eurosid hakkavad 1-protsendise maksulanguse pealt taskusse panema firmade suuromanikud, kes dividenditulu välja võtavad. Riik aga jääb veelgi õhemaks! Rahakatet ei ole.

Just äsja avalikustas SEB majandusprognoosi, milles näeb ette vaid 0,5-protsendist majanduskasvu varem prognoositud 2,5% asemel. Kust võtta raha, kui ka ministrikohti tehti juurde?

Eks see nii saab olema, et praegu pumbatakse eelarve (nagu palju kordi varemgi) õhku täis, ja uus valimistejärgne valitsus peab hakkama suuri kärpeid tegema. Aga kärpimine on majanduspoliitiline hullusärk, nagu majandusteadlased ütlevad. Sisuliselt võtame järgmise aasta eelarvest võlgu. Vaja on tõsta tootlikkust, arendada tööstust, mõelda, kuidas ära hoida väljarännet ning arendada ja elavdada maaelu.

Uus koalitsioon aga tegeleb poliitilise moosimisega, et tõsta ühe partei reitingut. Ja lihtsameelsemad valijad lähevadki sellega valimistel rõõmsalt kaasa.

MARIKA TUUS-LAUL

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

Jaga |