![]() Rahvas peab saama otsustadaMAX KAUR, 22. märts 2017Eesti riigikorralduse üks olulisemaid diskussioonikohti on olnud riigipea roll ning tema valimise kord. Viimased presidendivalimised ning nende ebaõnnestumine valijameeste kogus on vaidlusele andnud uue hoo. Isegi eelnõud on valminud, mis näevad presidendile ette vaid üht 7-aastast ametiaega, ning presidendi valimist Riigikogu asemel ainult valijameeste kogus. Muudatused toob niikuinii veel ka haldusreform riigis, kuna omavalitsuste arv väheneb ja valijamehi omavalitsustest tuleks presidendivalimistele oluliselt vähem. Keskerakond on väga pikalt ja väga õigesti olnud presidendi otsevalimise poolt. See idee on osutunud populaarseks ka valijate seas. Nüüd, aastaid hiljem saaks Keskerakond oma õige poliitika vilju nautida. Keskerakonna selge poliitika, et rahvas peab saama otsustada, on jätkuvalt aktuaalne. Keskerakond peab kindlalt jääma presidendi otsevalimise paati.Presidendi otsevalimise kõrval on teiseks oluliseks küsimuseks tõusnud riigipea roll ja volitused. Kui Eesti põhiseadust 1992. aastal kirjutati, siis oli põhiseaduse autoritele oluline tagada, et äsja iseseisvuse taastanud riigis toimiks demokraatia. Oli palju ohte, ka ajaloolist kogemust, mis sundisid põhiseadusesse sisse kirjutama keerulise mehhanismi, kuidas hoiduda autoritarismi langemise eest. Kõike seda ju tehti põhjusel, et ei osatud ennustada, mis Eestit ees ootab. Elu aga näitas, et põhiseaduse autorite kartusel polnud alust. Eesti on toiminud kui vaba ja demokraatlik riik kõik need 26 vabadusaastat. Just seepärast on põhiseaduse autorite poolt üles ehitatud keeruline süsteem võimude tasakaalustamiseks osutunud oma aja äraelanuks. Pole vaja karta presidendi otsevalimisi. Juba kõik on seda ka mõistnud.Kuid põhiseaduses peitub veel olulisemgi probleem. Eestil on faktiliselt nimelt kaks riigipead. Kogu võim on peaministri käes, kes tegelikult juhib riiki. Samas on olemas president, kes on tseremoniaalne figuur.Minu hinnang on, et Eesti ei vaja enam kahte riigipead. Eesti on väike riik, ja ajalooline kogemus esimesest iseseisvusajast näitas, et valitsusjuht saabki olla Eestis riigipea. Nimelt oli riigivanem Eesti Vabariigis nii valitsusjuht kui ka riigipea. Aeg on käes tagasi minna selle süsteemi juurde, ühe täiendusega – riigipea valitakse otsestel valimistel. Jutud sellest, et see võiks olla demokraatiale kuidagi ohtlik, ei päde. Loomulikult kirjutatakse põhiseadusesse sisse, kuidas käib riigipea tagasikutsumine, rääkimata juba muudest mehhanismidest.Keskerakonnal on täna olemas tugev peaminister Jüri Ratase näol, kes erakordselt õnnestunult sobiks ka rahva poolt otse valitava riigipea rolli. Keskerakond peaks kindlaks jääma oma huvide kaitsmisele, seda enam, et nendel ideedel on täna laiem kandepind kui ei kunagi varem.MAX KAUR,Mustvee linnapea[fotoallkiri] See hiigelkell Euroopa Liidu pealinnas näitab 24/7/365 Brüsseli aega. Foto Tiit MaksimViimati muudetud: 22.03.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |