Mõõdukad tulistavad paukpadrunitega

JAANUS KARILAID,      04. juuli 2001


See sotsiaaldemokraatidest koosnev partei on kui lõbus leierkast, mis hakkab üürgama siis, kui usaldus avaliku võimu vastu hakkab sulama kui kevadine lumi. Just siis kerkib esile Mõõdukate fraktsiooni esinaise ja massikommunikatsiooni õppejõu Marju Lauristini tähtis roll võimendada rahva häält

Kaks aastat põeti kui amneesiat, unustati kõlavad lubadused ja maailmavaateline päritolu.
Nüüd kui sotsiaalne kriis on juba tajutav igaühele nõutakse miljardeid lastetoetusteks ja tööhõivele. Need paar miljardit võivad valijaskonnale tunduda hiiglastena, aga nad ei lahenda põhjuseid, mis taolist vaesust toodab.

Võlts ärkamisaeg

Noormõõdukad marsivad aasta enne kohalikke ja kaks aastat enne Riigikogu valimisi avalikkuse ette, et kõnelda astmelise tulumaksu sotsiaalsest õiglusest, rahva kehvast elujärjest, reformierakonna vildakast ühiskonnavisioonist. Iseenesest ju tore, mille väärtuse taandab ära noor-mõõdukate juhi Jarno Lauri väide, et Keskerakonnaga ei kavatseta küll "semmima" hakata. Kuigi teatakse, et astmelise tulumaksu võimalikkus ja sotsiaalse mõõtme suurendamine otsustamistasandil on ainuvõimalik koostöös Keskerakonnaga.
Noormõõdukate tasandiltki oleks siiralt oodanud tigeda konfrontatsiooni leevendust, esialgu vähemalt retooriliselgi kujul. Praegu väljajoonistunud poliitilise mustri süvendamine ja jätkamine ei ole mitte kahjulik ainult ühiskonnale tervikuna, vaid mõjub bumerangina Mõõdukatele endale. Tobenaljakas on ka Mõõdukate peasekretäri Tõnu Kõivu väide, et astmelise tulumaksu idee kuulub üldse nende erakonnale. Odav poliitika ja sisutu eputamine. Saaks aru kui vaieldaks maksu astmete ja nende ulatuse üle.
Kuna Marju Lauristini on tihtipeale näha patsutamas Mart Laari õlale (peale pumppüssiskandaali) ja kaelakuti peopiltidel, siis võib arvata, et erakonnajuhtide sõbra- suhted ületavad maailmavaatelised vastuolud ja seda ei saa praeguse koalitsiooni püstihoidmises ei saa alahinnata.

Rahaportfell Mõõdukatele

Kui Mõõdukad tõesti tahaksid midagi ära teha, siis oleks otstarbekas koalitsiooni sees nõuda endale rahandusministri kohta. Viimaste aastate praktika on näidanud rahandusministeeriumi kõige suuremat võimu, hoides ülejäänud ministeeriumide arenguprogramme kerge vaevaga lõa otsas. Kuid Mõõdukatel jääb ka tulevikus puudu nn "poliitilisest hingejõust".
Tallinna võimukriisis mängivad nad ikka kolmandat viiulit. Iseenda pesal see-eest hoitakse hoolikalt silma peal. Rahvastikuministri ja tema nõunike ametikohtade funktsioon on aktiivne tööhõivepoliitika rohkem oma erakonna sees. Kui riikliku tööhõive tagamisel oldaks sama hoolikad ja solidaarsed oma rahva kodanike suhtes, kui oma erakonnakaaslaste suhtes, siis oleks meil ka palju rõõmsamad inimarengu aruanded ÜRO-st.
Kui Mõõdukad tõesti huvituks oma püstitatud eesmärkide täitumisest, siis näidataks ka selget soovi moodustada Keskerakonna ja Rahvaliiduga uus koalitsioon. Variant, et enne ühinemissoovi Mõõdukate erakond jätkab lagunemist kuni ollakse täiesti koost lahti on ülimalt tõenäoline. Poeet Toomas Hendrik Ilvese (hetkel EV välisminister) pidev lahmiv ja alavääristav stiil teiste baltlaste ja Venemaa suhtes näitab sotsiaaldemokraatidele omase solidaarse suhtumise asemel elitaarsuse püüdeid. Ilvese poolne naabrite ja nende elukorralduse naeruvääristamine piltlikustab meie diplomaatia kooli olematust ja paneb küsimärgi alla ministri enda sobivuse tipppoliitikuks.
Praegune aetav poliitika on viinud nii Mõõdukad kui riigi välispoliitika suletuse äärele. Alavääristava vastandamispoliitika lõpetamine oleks kvaliteetsem tasand Eesti poliitilises stiilis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)