Eesti portaalid toetasid iirlaste ei-otsust

.

Vaid mõni näide esimestest kommentaaridest:

„Hea uudis! Tublid iirlased, au ja kiitus! Nii hääletaks eestlasedki, kui vaid saaks! ?nne arukaile iirlastele! Rõõm on teada, et Euroopas on ka üks demokraatlik riik! Suurepärane, siin on Iiri Tallinna saatkonna telefon, mis küll automaatvastaja peal, kuid õnnitlusi võib jätta ikkagi! Müts maha Iirimaa ees! Oli ju plaanis luua Euroopa Liidu välisministeerium, määrata president, vähendada liikmesriikide veto panemise võimalusi, seadustada topeltkodakondsus, luua föderaalriigi alus ja eks oli ka põhjust ka EI öelda!“

Selliseid kommentaare, mille vahele vaid mõni üksik iirlasi noomiv sattus, said internetiportaalid sadade kaupa ja neid jätkub tänini. Millest nii toetav suhtumine eestlaste poolt, kes üldiselt on paistnud silma eurolembusega?

Kindlasti saab rääkida protestivaimust ka Maarjamaal, sest otsus Lissaboni leppe ratifitseerimine rahvusparlamentide, mitte aga rahva kätte anda, oli paljudele solvav ja ka ärevusttekitav. Kuidas saab eksisteerida demokraatlike riikide liit, kui nad kardavad omaenda rahva arvamust ja selle väljaütlemist püütakse vältida? Jälle peetakse rahvast lolliks, kes ei suuda õigeid otsuseid teha, ja tema eest peavad hääletama eelnevalt ettevalmistustatud poliitikud.

Kas oleks ka teised riigid Lissaboni leppele punast tuld näidanud, kui neile ausat referendumit oleks pakutud?

Välisminister Urmas Paet selgitas olukorda: „EL välisministrite kokkusaamisel mööndi, et viimaste aastate arengud Euroopa Liidus on viinud selleni, et on suurenenud nende inimeste hulk, kes enam ei huvitu või ei mõistagi, kuidas ja miks Euroopa Liit edasi areneb. Kui referendum oleks läbi viidud mõnes teises riigis, siis suure tõenäosusega oleks juhtunud, et tulemus oleks olnud sama.“

HEIMAR LENK  heimar.lenk@riigikogu.ee

Jaga |