13 tuhat keskerakondlast teel valimistele

Head erakonnakaaslased ja külalised. 

Usun, et kõik on häälestatud võitluslikult! Meie konkurendid on oma valimiseelsed kogunemised maha pidanud ja me teame mida nendelt oodata. Me teame ka seda, milleks me ise oleme võimelised. Tahaks aga kõigepealt juhtida Teie tähelepanu sellele, et Keskerakonnal on sellel aastal ees teisigi tähtsündmusi lisaks nendele valimistele. Keskerakonnal on ees 20 juubel. See on kindlasti märkimisväärne tähtpäev Eestis, kus enamik erakondi on selleks ajaks ammu „loojakarja" läinud või vähemalt paar korda nime vahetanud. Meie jaoks on aga 20 aastat noor iga ning Keskerakond ongi nooruslik erakond. Keskerakond nooreneb iga aastaga aasta võrra. Meie keskmine vanus kümmekond aastat tagasi oli 58 aastat, nüüd aga oleme jõudnud allapoole 50 aasta piiri.

13 tuhat keskerakondlast teel valimistele

Täna on Keskerakonnas 13 052 liiget. Möödunud aastaga tuli erakonda juurde 1017 meest ja naist, see tähendab, et meiega liitus iga päev kolm inimest. Lahkus erakonnast aastaga vaid sadakond inimest. See tähendab, et iga lahkuja kohta tuli juurde kümme uut keskerakondlast. Oleks Eesti iive sama hea, kui Keskerakonnal, siis poleks meil millegi üle vaja muretseda! Meil on sõpru ja meil on vastaseid, aga meie sõprade arv ületab suurusjärgu võrra neid, kellel valitsusparteid on suutnud pead segi ajada.

Kui võrrelda Keskerakonda meie põhiliste konkurentidega, siis nende sotsiaalne baas nõrgeneb. Kui Reformierakond ja IRL kuulutasid detsembris 2010.aastal välja internetis allkirjade kogumise minu kui Tallinna linnapea umbusaldamiseks, siis suutsid nad kõigist pingutustest hoolimata koguda vaid pisut enam kui 5000 allkirja. Reformierakonnal ja IRL`il on kahepeale kokku Tallinnas viis ja pool tuhat liiget. Tuleb välja, et isegi kõik nende omad liikmed ei hääleta enam selle poliitika poolt, mida nad siin ajavad.

Selles valimistsüklis oleme saavutanud juba kaks suurt võitu, need olid 2009.aasta europarlamendi ning linnade ja valdade omavalitsuste valimised. Mäletate kuidas Reformierakond lubas võtta europarlamendi valimistel pooled kohad, aga raskusi oli neil isegi ühe mandaadi kätte saamisega.

Mäletate, kuidas meid lubati kohalikel valimistel ajada Tallinnast välja, katta tõrvaga, rullida sulgedes ja „kott pähe" tõmmata. Ida-Euroopa halvimate traditsioonide kohaselt tehti isegi valimisseadus ümber, et Reformierakonnal, IRL`il ja Sotsiaaldemokraatidel oleks rohkem šansse. Mitte miski aga ei aidanud, need olid meile võidukad valimised. Valimispäeval  oli, on ja jääb meie valija kuningaks! Tallinnas ennustati meile hävingut, aga me võitsime. Brüsselis ennustati võitu Reformierakonnale, aga nad said vaid ühe mandaadi. Küsige endalt, miks nüüd peaks minema teisiti! Ärge hoolige parempoolsest trummipõrinast!

Valimised ongi referendum

President kutsub üles korraldama valimispäeval referendumi sellel teemal, kes toetavad Keskerakonna poliitikat ja kes on meie vastu. Algul taheti meid hävitada välksõjas, siis taandus see sõda aga tavaliseks valimiseelseks skandaaliks, millest praeguseks on järele jäänud vaid labane intriig, mida igaüks püüab kasutada omaenda huvides.

Muidugi ongi kõik valimised referendumid, aga teemaga on president seekord mööda pannud. Erinevalt mõnest eelnevast korrast, ei ole presidendil, meie konkurentidel ega meil enestelgi seekord vaja teemat leiutada. Valimiste peateemad on niigi kõigile selged! Põhiküsimusteks on hinnatõus ja tööpuudus ning sellest tulenev inimeste üha massilisem lahkumine Eestist, oma sünnimaalt! Jah, meil on 6. märtsil tõepoolest ees referendum! Kui selle referendumi tulemusel säilivad senised jõujooned, siis võite olla kindel, et hinnaralli hoogustub veelgi! Võite olla kindel, et suurem osa Eesti inimestest vaesub edasi. Ning võite päris kindel olla et väljaränne  saab olema praegusestki suurem! Lähevad oma esimest töökohta otsivad noored, lähevad kõige paremas töö-eas mehed ja naised, keda Eesti praegune valitsus enam ei vaja. Üha rohkem võttes kaasa ka oma lapsed. Meie silme all lahkub Eesti tulevik!

Kui võimul jätkavad Reformierakond ja IRL, võite olla kindel, et jätkub senine Eesti rahvast ja riiki hävitav poliitika. Vaadake enda ümber: isegi registreeritud tööpuudus suureneb taas!

Meie oleme sellel referendumil võtnud selge positsiooni - meile sellest kõigest AITAB!

Me peame võtma selge positsiooni ka Euro suhtes. Meie toetame eurot, sest euro tähendab Eestile astmelise tulumaksu lähenemist, tähendab euroopalikku maksu- ja sotsiaalpoliitikat. Valitsus aga on ebaõiglaste eelarvekärbete ja maksudega sundinud eelkõige keskmist ja alla selle tulu saavad inimesed teenima eurot. Meie paneme euro teenima kogu Eesti rahvast!

Ajaleht Pealinn avaldas 10. jaanuaril tabeli Eesti inimeste sissetulekutest võrrelduna Iirimaa, Soome ja Rootsiga. Kui palkade erinevus algab kolmest korrast, siis põhilistes toetustes on vahed rohkem kui kümnekordsed. Meie kasutame eurot Eesti inimeste euroopalikule elukorraldusele lähendamiseks.

Valitsusparteidele - Reformierakonnale ja IRL`ile - on see kõik vastuvõtmatu. Nad on tõestanud, et nemad ei soovi inimeste elukorraldust parandada ja nüüd enam isegi ei luba seda. Sellepärast, et nende arvates on see mis praegu Eestis toimub, mitte ainult hea, vaid lausa väga hea. Tegelikult, mida me oleme viimaste aastatega saavutanud? Oleme Euroopas rikkuselt tagant viiendalt kohalt langenud tagant teisele kohale, kusjuures Läti läheb meist varsti mööda ja me langeme Euroopa viimaseks. See on meie see suur edu!

Meil on vaja otsida rohtu meie haigusele, mitte jätkata pioneerlike tõotustega jäämaks truuks rikaste rikastumise ja vaeste vaesumise kursile!

Meil on langev koht Euroopas, miks see nii on? See on sellepärast nii, et euro varjus on tehtud Euroopa riikidele vastupidist poliitikat. Eestlased lahkuvad kodumaalt riikidesse, mida meie valitsus nimetab kõige halvemini toimetulevateks. Lahkuvad Iirimaale, kus justkui olevat kõige sügavam majanduskriis. Minnakse isegi Hispaaniasse, rääkimata Soomest, kes vaevlevat astmelise tulumaksu ränga ikke all. Kümned tuhanded eestlased on majanduskriisi eest pagenud maadesse, mida meie võimulolev seltskond peab tagurlikeks. Sest üha rohkem inimesi on kaotanud usu poliitikasse, mida meie maal aetakse.

Alternatiiv on olemas!

Ikka levitatakse seda müüti, et alternatiivi Reformierakonnale ja IRL-ile justkui ei olegi. Selle tõestamisele läheb suurem osa kogu meedia aurust.

Alternatiiv on muidugi olemas - see on Keskerakond. Mida inimesed võidavad, kui nad hääletavad 6. märtsil Keskerakonna poolt? Me nõuame väga lihtsaid, aga inimestele ülivajalikke asju. Ravimite ja toiduainete käibemaks on vaja maha saada. Elektri hind on vaja kontrolli alla võtta. Omavalitsused vajavad toetamist ja abi. Mõelge selle peale, et just nimelt omavalitsused on hoidnud inimeste usku oma riiki. Valitsus on nad ju hüljanud, mõtlemata sellele, et tegelikult riik tänapäeval ongi omavalitsused, kes on sõdinud kurja valitsusega. Omavalitsused hoiavad rahva usku riigi suhtes ja Eesti peab saama valitsuse, kes mõistab, et oma riik on omavalitsustest sündinud ja omavalitsused on jäänud selle riigi selgrooks.

Noored nõuavad tasuta kõrgharidust. Keskerakond samuti. IRL-i haridusminister on võimul olnud juba neli aastat, kuid alles neli kuud enne valimisi tuli ta välja lubadusega, tagada tasuta kõrgharidus. Kus ta seni oli!? Eelmistel valimistel lubas IRL anda igale lapsele tasuta sülearvuti! Kus on kõik need jäänud? Kuhu peaks pöörduma, et oma sülearvuti kätte saada? Küsige seda haridusminister Lukaselt ja las ta vastab teile, enne kui hakkab ette kandma luuletust tasuta kooliharidusest.

Enne eelmisi valimisi lubasid parempoolsed parteid noortele peredele soodustatud või isegi tasuta kortereid. Küsige majandusminister Partsilt, kuhu need korterid on nüüd jäänud. Üleriigilisest ehitusprogrammist noortele ei räägita enam sõnagi ning ainult Tallinn, kes on riigi abist täiesti kõrvale jäetud, jätkab veel kangekaelselt ja vastuvoolu ujudes munitsipaalkorterite ehitamist noortele peredele. Möödunud aasta lõpul ja selle aasta algul saab jälle 800 perekonda enesele uued korterid, aga Eesti riik ei ole sellesse programmi mitte sentigi pannud.

Või võtame lumetormi, mis halvas terveks ööpäevaks liikluse paljudel Eesti teedel, sh rahvusvahelistel magistraalidel, lisaks Padaorule jäeti terves Eestis tuhanded inimesed lumevangi. See oli sünge öö, kus Eesti riiki nende inimeste jaoks enam polnud. Samal ajal nõudis siseminister (IRL) päästjatelt tasuta ületunnitööga nõustumist ning majandusminister (IRL) oli korruptsioonikahtlusega töölt kõrvaldanud kantsleri ning maanteeameti peadirektori.

Sellepärast inimesed lahkuvadki - kes maalt linna, kes Eestist teistesse riikidesse. Nad vajavad praegusele poliitikale alternatiivi ja meie kohus on seda neile pakkuda.

Ja me pakumegi: üks konkreetne näide. Me oleme Pärnumaal Sindis võimul ja eelmise aasta sügisel toetati esmakordselt Sindi eakaid inimesi linna poolt 500 krooniga. See on konkreetne abi inimestele. Sindi inimesed ei küsi enam, kas ikka on alternatiivi praegusele valitsusele. Nemad on seda alternatiivi reaalselt tundnud ja saavad aru, et neist hoolitakse.

Liitlased ja vastased poliitilisel maastikul

Rebimine nendel valimistel tuleb tasavägine. Lihtsat võitu ei ole mõtet loota. Parempoolsed hoiavad oma võimust kinni kümne küünega. Oht, et Reformierakond ja IRL jätkavad Stenbocki majas, on täiesti olemas. Aga ega midagi ei muutu, kui me sellele ohule ise vastu ei astu. Parempoolsed seda loodavadki, et me käed üles tõstaks ja hääletult alistuksime. Just sellepärast me peamegi minema ja nad maha hääletama. Kui meie Reformierakonna vastu ei astu, siis võite olla kindlad, et tema võim jätkub. Ainult meie oleme suutelised teda lööma. See on see põhjus, miks praegune valitsus meid vihkab ja ründab.

Meie käest küsitakse, kes on Keskerakonna liitlased nendel valimistel? Meil on üks suur liitlane, kellele toetuse me peame ära teenima - see on Eesti rahvas. Meil on sarnased programmilised vaated Rahvaliiduga ja Sotsiaaldemokraatidega. Rahvaliit oli neli aastat tagasi meie kõva liitlane. Kahju, et nüüd on nende positsioonid nõrgenenud ja nende tulek parlamenti ripub juuksekarva otsas. Me mõistame ja ei heida kellelegi ette, kes Rahvaliidu poolt hääletavad. Mitmed endised tublid rahvaliitlased on leidnud enesele koha Keskerakonnas ja meie toetame neid kõigiti, et nad saaksid edasi ajada maainimeste asja.

Nagu öeldud, toetame ka Sotsiaaldemokraate. Nad on meiega sarnased, aga meie oleme tugevamad. Nad lahkusid viimase parlamendi koosseisu ajal kahest koalitsioonist - nii parempoolsete kui ka meie juurest, kuigi nende algus oli mõlemas koalitsioonis paljutõotav. Aga nad jäid truuks astmelisele tulumaksule ja see annab lootust. Sven Mikser on pärit meie hulgast ning minu arvates tema geneetiline kood poliitikas ei ole muutunud.

Väärib tähelepanu ka suhtumine üksikkandidaatidesse. Ma ei saagi aru, et miks neid naeruvääristatakse. Põhiseadus lubab neil kandideerida ja kui nad on nõus ka tööd tegema, siis miks me neid eemale peletame? Sõltumatute hulgas kasvavad meile liitlased, aga mitte vastased. Sõltumatutele heidetakse ette, et nad kritiseerivad parteisid. Mul on ka Eesti parteidele palju etteheiteid. Võib-olla nende elu ongi parlamendis liiga mugavaks läinud ja nõuab korrektiive.

Hoopis teine asi on aga Rohelised, kes minu arvates on nendel valimistel eriti silmakirjalikud. Nad on teinud partei, et justkui olla parteide vastu. Nad tahavad jätkata Riigikogu eelmise koosseisu poliitikat. Tuleb tunnistada, et nad teenisid hästi, aga peamiselt küll ainult iseennast.

Reformierakond ja IRL on meie peamised konkurendid nendel valimistel. Meie soovitus on mitte hääletada nende parteide poolt. Samal ajal ma ei taha öelda, et nad on täiesti kokku sulanud ja päris ühte nägu. Kui te kahtlete nende kahe vahel, siis muidugi on õigem valida tugevam ja targem. Reformi poolt hääletades tuleb IRL niikuinii kauba peale, see tähendab saada kaks ühe häälega, mis võiks olla ju iseenesest kasulik tehing. Muide, IRL ei ole ei ole üleni lootusetu. Näeme sealt ka terveid jõude kasvamas, kellega võib teha koostööd nagu tegime me seda ResPublicaga Tallinnas ja teeme veel praegugi mitmes omavalitsuses.

Meil on väga selged seisukohad, kellega ja mis juhul me ei tee koalitsiooni ja mida me ei aktsepteeri.

Meie ei osale valitsuses, kellel on ükskõik, mis saab tööpuudusest. Me ei lähe valitsusse, mis tõstab neid hindu, mis riigist sõltuvad. Pean silmas nii elektrienergia hinda, käibemaksu kui ka aktsiise. Me ei lähe sellesse valitsusse, mis pensione ei tõsta. Me ei aktsepteeri niisugust valitsust, kes ajab poliitikat, mis süvendab rahvuslikku lõhet.

Meie ei lähe valitsusse, et seal proovida ja katsetada. Me nõuame ainult üht - laske meil teha. Seni on Keskerakonna võimulolekuga seotud just positiivsed edasiminekud Eesti poliitikas, samal ajal kui parempoolsed on kriisiraskused pannud lihtsatele inimestele.

Kui me esimest korda tulime võimule, siis me tõime Eestile iseseisvuse. Kui me teist korda võimule tulime, siis me panime aluse narkovastasele võitlusele. Tänapäeval saavad kõik aru, miks me ühe moonipõllu maha niitsime, kuigi tookord tehti selle kulul isegi nalja. Kui me kolmandat korda võimule tulime, siis kehtestasime lastele koolitoidu. Majandusliku kasvu ajal ei saadud võib-olla selle tähendusest aru. Täna aga tuleb juhtida tähelepanu sellele, et koolilõuna maksumust ei ole suurendatud sellest ajast peale, kui meie selle lõime. Tahaks näha, kuidas minister Lukas 75 sendi eest oma lastele täisväärtuslikku ja tervisliku lõunasöögi valmistab. Rohkem ju Reformierakonna ja IRL-i valitsus koolilõunaks lapse kohta ei eralda! Kui me neljandat korda võimule tulime, siis me viisime läbi kõige võimsama pensionitõusu ja kasvatasime pensionireservi, mida tänaseks enam alles ei ole. Parandasime parempoolsete valitsuse vea ja ostsime tagasi Eesti Raudtee. Abistasime omavalitsusi ja kulutasime 15% kütuse aktsiisi rahadest kohalike teede korrashoiule. Aegamööda, aga vaesus hakkas taanduma ning elementaarne heaolu jõudma lihtsate inimesteni.

Valitsus pärast märtsivalimisi alustab hoopis teisest tasandist. See on majanduskriisi valitsus, kusjuures kriis ei ole veel kaugeltki üle elatud. Meie nägime seda kriisi ette ja hoiatasime selle eest. Meid ei usutud. Peaminister kiitles, et just sellises kriisis ta tahabki elada. Tegelikult tähendas see kriis ¼ majanduse amputeerimist. See kriis on palju jõhkram, kui ükskõik kus mujal Euroopas. Meiega valitsuses sellist kriisi poleks olnud. Eesti kaotused oleks olnud palju väiksemad. Kaptenil peab olema nii palju oidu peas, et enne tormi purjed  rehvida. Tätte ja Matvere teavad seda, meie peaminister aga kihutas täis purjedega tormile vastu, võtmata ette isegi kõige elementaarsemaid abinõusid inimeste kaitseks.

Neil valimistel räägime meie hindade tõusust, tööpuuduse kasvust ning inimeste väljarändest kodumaalt. Reformierakonnal ja IRL-il pole nende asjade kohta midagi tarka öelda. Ja seetõttu nad ongi käiku lasknud kirikurahaskandaali, nii nagu omal ajal lavastati „Kadriorgia", võideldi Sakala keskuse ehitamise vastu ja kiusati taga Vladimir Panovi. Kuna Eesti kaart parempoolsete käes enam ei tööta, siis toodigi mängu vene kaart.

Meil pole aga taganeda kuhugi, sest meie selja taga on Eesti rahvas ja Eesti riik.

Valimisteni  on jäänud 48 päeva. Mis on meie ülesanne nende päevade jooksul? Räägitakse, et poliitikud peaksid vähem lootma suurte plakatite ja kallite telereklaamide peale ning rohkem suhtlema valijatega silmast silma tänaval, poes ja kodudes. Meie jaoks ei ole see mingi uudis! Me oleme ikka eelistanud vahetut suhtlemist inimestega. Me oleme teinud seda kõigil valimistel ja meie tugevus selles seisnebki. Meie ülesanne on jätkata seda kahekõnet Eesti inimestega kõigil valimisteni jäänud päevadel ning rääkida neile sellest, mis on inimestele tõepoolest tähtis. Hinnad, palgad, töökohad! Kuulata inimeste arvamusi ja selgitada meie seisukohti.

Kui me seda teeme, siis käib meie käsi valimistel hästi. Kui jääme istuma oma kabinettidesse, siis pole meil muidugi mingit edu loota. Kõik sõltub meist endist, käärime käised ülesse ja asume tööle.

Jaga |