Sotsiaaldemokraatide leeris valitseb kerge peataolek

„Reformitud heaoluriik peab vastama sotsiaalse õigluse kriteeriumidele, kuid ta peab ka tunnustama ja ühendama aktiivseid elustiilivalikuid, ta peab sobitama oma tegevusse ökoloogilised strateegiad ja reageerima ka uutele riskistsenaariumidele.“ Anthony Giddens „Kolmas tee. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd“  (Tallinn 1999)

Nõtke sammu ja sirge rühiga külaline Albioni saarelt andis Tallinna Ülikooli kogunenud rohkearvulisele publikule ülevaate sotsiaaldemokraatia hetkeseisust Euroopas, pikkides vahele meenutusi oma esimestest ettevõtmistest ja tema poolt armastatud ideede jätkusuutlikkusest tulevikus.

Euroopa Liidu riikidest on sotsiaaldemokraadid hetkel võimul vaid kolmes – Hispaanias, Portugalis ja Suurbritannias. Giddensi väitel valitseb sotside leeris tänapäeval kerge peataolek.

Ometi loodab ta, et hiljutine Barack Obama võit USA presidendivalimistel annab tõuke sotside võimuletulekuks paljudes Euroopa riikides, nagu see juhtus Bill Clintoni valimisvõidu järel 1990-ndatel aastatel.

Sotsiaaldemokraatidel peavad Giddensi arvates olema lahendused kõigi ühiskondlikult oluliste küsimuste kohta. Tema hinnangul ei tohiks sotsid leigelt suhtuda traditsiooniliselt parempoolsetele kuuluvatesse teemadesse nagu kaitsepoliitika, immigratsioon, kuritegevus.

1938. aastal sündinud Giddens ei soovi, et sotsiaaldemokraatia oleks vaid klassiteoorial põhinev ideoloogia. Tema eesmärk on olnud elustada vasakpoolsed-tsentristlikud väärtused nagu solidaarsus, inimeste elu kvaliteet, kaitsetute abistamine, valitsuse osalus jne.

„1980. aastatel minu ideid ei aktsepteeritud. Alguses oli väga raske inimestele selgitada oma vaatekohti,“ meenutas Giddens.

Giddensi „tähetund“ saabus 1997. aastal, pärast leiborist Tony Blairi peaministriks saamist. Tema ideed leidsid noore peaministri poolt tunnustamist ja ka järgimist. Giddensil on lähedasi suhteid  ka tänase Briti peaministri Gordon Browniga.

Vähemalt 34 teost avaldanud Giddensi viljakate ideede tutvustamine nõuaks suure trükipinna hõivamist Kesknädalas.

Tema olulisim sõnum  minu jaoks seisneb vajaduses muuta riik indiviidikeskseks.

Tõepoolest, avalikud teenused on arusaadavad ja kättesaadavad Suurbritannias kõigile, sealhulgas välisriigist pärit kodanikele. Oma isiklikust kogemusest mäletan, kuidas Inglismaal enne tööturuametisse minekut sai end bürokraatliku masinavärgi suhtes psühholoogiliselt ette valmistatud. Kogu toiming võttis aga aega kõigest 30 minutit ilma suurema tindimäärimiseta. Riigiaparaadi esindajast ei õhkunud mingit autoriteeti ega karmust. Vastupidi – sõbralikkus ja huumorimeel muutsid kogu toimingu meeldivaks kogemuseks.

Riigistruktuuridega kokku puutudes võis tunnetada suhtumist, mis eemaldab barjäärid elanike ja riigivõimu vahelt.

Millega tegelevad sotsid Eestis?

 Kahtlemata on ka Eestis viimastel aastatel astutud tunnustamisväärseid samme, et muuta riigi poolt pakutavad teenused elanikele kättesaadavamaks. Ometi on Eesti ideoloogilisel maastikul parempoolsete ideede ülekaal murettekitav.

Justiitsminister Rein Langi hiljutise arvamuse kohaselt oleks 15 000-kroonine palk riigi tippametnikule alandav. Erasektoris, näiteks teenindus-ja turismivaldkonnas makstavad palgad on aga enamasti naeruväärsed. Paljud eestlased on sunnitud oma pere eelarve tasakaalus hoidmiseks seetõttu tegema ületunnitööd. Paljud otsustavad aga hoopis kodumaa tolmu oma jalgadelt pühkida.

Töövõtjate jätmine tööandjate täielikku meelevalda on Eestile juba praegu läinud kalliks maksma. Ületöötamise tagajärjel tekkinud kurnatus on avaldanud pärssivat mõju paljudele peresuhetele, mis on viinud lahutusteni. Veresoonkonna- ja südamehaiguste poolest oleme Euroopas esirinnas. Ka need on tekkinud ületöötamisest ja ülepingetest.

Rein Lang muretseb samal ajal põikpäiselt vaid riigipirukast elatuvate ametnike heaolu pärast. Erasektoris paljud „valgete orjadena“ töötavad Eesti Vabariigi kodanikud tema sisemuses ühtki värahtust ei tekita. Miks?

Sest Rein Langi arvates ei tohi riik sekkuda tööandja ja töövõtja vahelistesse suhetesse. Lausliberaalne fundamentalist Lang keeldub tunnistamast, et nende kahe vaheline suhe ei saa olla võrdne mitte kunagi. Tugevam pool üritab võimalusel alati manipuleerida nõrgemaga ja endast sõltuva poolega – seda eriti just majanduslikult rasketel aegadel.

 Inimloomuse suhtes illusioonide loomise asemel peab riik igati aitama oma kodanikke ja vajadusel jõuliselt sekkuma kahe poole vahelistesse suhetesse. Ülekohtu all kannatavad töövõtjad pole omal käel tihti võimelised oma õiguste eest seisma väheste rahaliste võimaluste ja bürokraatia-kadalipu läbimise hirmu tõttu. Vajadus tugevama, hoolivama ja paindlikuma riikliku seljataguse järele on tänapäeval suur. Riik peab oma elanikele olema kui ema, kes vajadusel on suuteline koheselt igakülgset ja paindlikku abi andma.

Miks sotsid ei püüa raevukalt kummutada Rein Langi levitatavat väärfilosoofiat ja hoopis vaatavad piinlikult maha? Ma mõistan, et koalitsioonipartnerid ei kritiseeri üksteist, ja „oravatel“ on valitsuses sotsidest enam võimu. Ometi on poliitika oma olemuselt ideede võitlus.

 Milliseid paremaid aegu ootavad küll sotsid, jättes sotsiaaldemokraatiale  traditsioonilistel teemadel viimase sõna õiguse siiski reformistidele?

INDREK VEISERIK, reporter

Jaga |