Solidaarsus Balti mere Eesti kaldal

EDUARD SEPP,      13. aprill 2005


Tallinna pikaleveninud võimumängude taustal võib Paldiski territoriaalse ametiühingu "Solidaarsus" sünd tunduda vähetähtis, lausa tähtsusetu. Ometi peitub selles rohkem poliitilist kevadet kui "pealinnapiruka" jagamises.

Paljutõotavalt mõjub uue ametiühingu nimigi. Tahes-tahtmata tuleb meelde, kuidas 1980. aastal Gdanskis asutatud sõltumatu ametiühingukoondis "Solidarnosc", pannes aluse tollase Poola poliitikaga rahulolematute jõudude vastupanuvõitlusele, kujunes kogu maailmale heaks näiteks ametiühingute suutlikkusest muuta ühiskonda.

Kõigi töötajate huvidega tuleb arvestada
Kui paraku üha väiksemaarvuliseks känguvad harukondlikud ametiühingud on kohalikus elus nõrgalt esindatud või sootuks esindamata, osutubki vajalikuks mis tahes ametiühingute kõiki liikmeid koondav territoriaalne ühendus, sest üksnes see suudaks küllalt otsustavalt tagada kõigi töötajate huvide arvestamist.
Valik on selline: kas olla väljas ainult n-ö oma valdkonnas tegutsevate ametiühinguliikmete huvide nimel või kaitsta igasugust töötegijat? Kumb solidaarsus on ühiskonnale olulisem? Inimlikkuse seisukohast osutuvad regionaalhuvid sageli eelistatumaiks.
Muidugi võib see äratada kohalike omavalitsuste kaudu oma huve ellu viivate erakondade pahameelt. Parteid tunnevad end ahistatuna, kui kõigi vastaval territooriumil olijate ühishuvide parima teenimise eest väljas olev ametiühing "tungib" seni erakondade jagada-valitseda olnud valdkondadesse. Pahandust kui palju! Või tuleb hakata ametlikult ja avalikult piiritlema, millega tohivad tegelda erakonnad ja millega ei tohi tegelda ametiühingud?
Kindla peale pääseb valla vihane võitlus selle nimel, et ametiühingutöötajad ja seeläbi ka ametiühingud erakondade vahel ära jagada. Sellist ametiühingute "parteilist juhtimist" oleme lähiminevikus kogeda saanud. Ehk aitab juba?
Hoolitsus tööinimeste eest tuleb depolitiseerida. Küsimus pole selles, millise erakonna lipu lehvides tooteid valmistatakse või töid tehakse. Oluline on tagada, et oleks olemas töö, mille eest saadud palk tagaks töötajale ja tema perele elatusvahendid.

Paldiski "Solidaarsust" sundis looma elu ise
Kui linna suurimaks tööandjaks olnud puidutöötlemisfirma Baltic Lumber & Moulding (BLM) polnud oma töötajatele pool aastat palka maksnud, lootsid töötajad veel omaniku südametunnistusele ja ausas turumajanduses kehtivatele reeglitele. Et lootused osutusid asjatuks, ei jäänud üle muud, kui ette võtta protestiaktsioone.
Kõigepealt korraldati näljastreik, mis leidis ajakirjanduses äramärkimist, kuid palgaraha nähtavale ei toonud. Ühtaegu saadi aru, et ametiühing on peaaegu ainus, kes saab töötajate huvide eest välja astuda. Seejärel tulid pettasaanud tööliste esindajad Tallinnasse Riigikogu hoone juurde protestima, ent ükski parlamendi esindaja ei tundnud nende piketi vastu vähimatki huvi. Vaid idanaabri saatkonnas võeti vastu paldiskilaste pöördumine, milles taotleti Vene kodanikust tehaseomaniku korralekutsumist.
Paldiski linna ettevõtluselu kulgeb aegluubis — ikka veel on pooleli BLMi eellase, USA turule tooteid tarninud TKE Grupi pankrotimenetlus. Millal hakatakse käsitlema sama omaniku samasisulise ettevõtte BLM töötajate nõudeid väljateenitud töötasu kätte saada? Isegi linna internetileheküljel ilutseb tööstusettevõtete neljalises loetelus ammu tegevuse lõpetanud TKE Grupp, kuid oma toodangut Ameerikasse lähetanud BLM, mis nüüd samuti on kuulsusetult kuivale jooksnud, pole äramainimistki leidnud.

Ükskord on ametiühingut vaja niikuinii
Kui harukondlikud ametiühingud on konkreetses linnas, vallas, maakonnas esindatud vaid napiarvulise liikmeskonnaga ja ilmutavad tagasihoidlikku mõju, osutub töötajate ühishuvide ees väljas olev territoriaalne ametiühing ainumõeldavaks viisiks, kuidas inimesed saavad oma vajadustest ja püüdlustest märku anda.
Mis oleks etem: esindada ühe kitsamas valdkonnas tegutseva ametiühingu väikesearvulise liikmeskonna spetsiifilisi huve või koonduda kaitsma kõigi kohalike töötegijate ühishuve?
Näib, et tänapäevaelu nõuab keskendumist kõigi töötegijate huvide esindamisele. Muidugi võib seal, kuhu on koondunud arvukalt mingi kutseala esindajaid, kerkida vajadus olla väljas eelkõige nende huvide nimel. Kui aga samas kõrval on oma ametiühingu toest ilma jäetud inimesed, osutub ülekohtuseks loobuda kõigi ametiühinglaste solidaarsusest ja piirduda vaid "omade" eest hoolitsemisega. Ühishuvide eest seismine võib Eesti tööturu praegustes oludes osutuda hädavajalikumaks.

Väljapääs väljapääsmatusest?
Tugev territoriaalne ametiühing, kui ta suudab terve linna või piirkonna töötajate huvid seada ühe mütsi alla, võib kujuneda tõeliseks töötajate "omakaitseks", suutes rohkem ja paremini olla väljas omakandiinimeste huvide eest. Eriti siis, kui erakonnad või "koalitsioonid"purelevad valijate ärameelitamise nime.
Miks ei võiks Paldiski "Solidaarsus" olla sellise hea arengu alustajaks, teistele teenäitajaks?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)