Karje

13. veebruar 2008


Ühel päeval mööda Aruküla–Kurgla teed koju sõites märkasin imelikku loodusanomaaliat. Teeäärsed puud olid puruks pekstud ja ära räsitud, justkui oleks mingi lokaalne tornaado üle käinud või siis märatsenud mingi „barbarite ja metsikute joodikute kamp", kui kasutada omaaegse geniaalse filmirezhissööri ja kirjaniku Vassili Shukshini väljendit.

Vaatepilt oli nii kohutav, et ei lasknud asja sinnapaika jätta, ja seepärast suundusin vallamajja. Sümpaatne noor ametnik tunnistas, et see on uus võsatõrje-tehnoloogia – traktori külge on kinnitatud kett, mille abil puud puruks pekstakse.

Varemgi olen kuulnud paljudest idiootsustest, mille on välja mõeldud mingi üliagara ametniku ja/või segiläinud isemõtleja tandem. See „tehnoloogia" aga täiendab uhkesti inimese mõistuse keerdkäikude, õigemini mõistuse täieliku puudumise, näidete kogu.
Valitsevad poliitikud leelotavad kui ühest suust rohelisest mõtlemisest, on Eesti rahva oma prügisorteerimise-kirbutsirkusega totaalsesse stressi ajanud, nii et inimesed on kaotanud söögiisu ja unerahu ning võpatavad õhtul kodus iga krõbina peale – kes teab, äkki on seal mingi prügisorteerimist kontrolliv ministeeriumitibi, kes, trahvikviitungid käes, prügikasti sisu kontrollib. Igasuguse nõmedusega tegeleme nähtavasti selleks, et saaks mingile „kõrgemalt poolt" tulnud eeskirjale linnukese peale panna. Tekib küsimus, kas selletaoliste „loodushoidlike" tehnoloogiate väljamõtleja ka oma aias samu meetodeid kasutab ning näiteks närtsinud lillede lõikamise asemel mingi kaika või ketiga need lihtsalt puruks peksab.

Millal ometi hakkame maailma ja loodusesse, mis meid ümbritseb, suhtuma kui tõeline Looduse Kroon?

Tahaks, et soojadele kohtadele roninud ametnikud lõpuks mõistaksid, et ka loodus meie ümber on elus ja igal elusolendil on valus kui temaga barbaarselt käitutakse.

Pildiallkiri:
Selline ongi Raasiku vallaametnike „looduslähedus". Foto: Ivari Vee.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)