Justiitsroima tagamaad

Toimepandud justiitsroimal on aga hoopis tõsisemad tagamaad. Nagu terasemad poliitikakommenteerijad märgivad, hämmastas esimesena avalikkust Reformierakonna riigikogulase, aga teisalt kõrge õiguskorüfee ja endise Euroopa kohtuniku Rait Maruste seisukohavõtt Eesti Päevalehes, kus ta mäletatavasti arutles:„Ja veel - üks asi on otsida läbi füüsilisest isikust erakonna peasekretäri kodu, teine asi on läbi otsida riigi suurima opositsioonierakonna kogu keskkontor. Massiivne ja jõuline politseioperatsioon suhteliselt lahja ametliku kahtlustuse pinnalt opositsioonierakonna suhtes võib kergesti näida ,,Valgevene tegemisena". See sobitub raskesti Eesti kui demokraatliku õigusriigi kuvandiga (eelöeldut ei tule mõista, et ma õigustan seni teadaolevat kahtlustusejärgset teguviisi, jutt on muust)."

Kuid otsigem asjade lätteid! Praeguse siseministri Ken-Marti Vaheri initsiatiivil viidi vahetult enne viimaseid Riigikogu valimisi jälitusseadusesse muudatus Riigikogu liikme puutumatuse äravõtmisest, mille taastamiseks õiguskantsler Indrek Tederi initsiatiivil praegu seaduseelnõu menetlusse võeti. Et ka Riigikogu on manipuleeritav, seda tõestab ilmekalt Vaheri muudatuse läbiminek Riigikogu valimiseelse tähelepanematuse situatsioonis.

Paraku hoitakse avalikkust sellest Vaheri manipulatsioonist infosulus. Ja kus oli president Ilves siis, kui ta ebaseadusliku seaduse välja kuulutas? Selle seaduse väljakuulutamine oli poliitiline ettemaks, mis pidi garanteerima talle tagasivalituks saamise. Ansip omakorda "õnnistas" seda omalt poolt Ilvese ennetähtaegse seadmisega sügiseste presidendivalimiste kandidaadiks.

Jaga |