Miks?

Kesknädal,      12. veebruar 2003


Faktid, mida ajakirjanikud teadsid, kuid jätsid kirjutamata

Ülevaade ajakirjanduslikest pärlitest, millele toetudes võimendati laimusüüdistuste lainet ning sunniti Ain Seppik lahkuma siseministri ametist.

1. Eesti Päevaleht (EPL) avaldas 29.01.03 kirjutise "Seppik osales nõukogude ajal alusetus süüdimõistmises". Tsitaat: "Praegune siseminister Ain Seppik (pildil) osales 1985. a ENSV Kriminaalasjade kohtukolleegiumi koosseisus nelja nõukogudevastase meelsusega noormehe süüdimõistmises väljamõeldud süüdistuse alusel". EPL väitis, et süütõendid olid fabritseeritud.
Väide ei vasta tõele, kuna süüdi mõistetakse tõendite alusel, mida ei ole ümber vaadanud ja kahtluse alla seadnud ka 1995. a. Eesti Vabariigi Riigikohus. Riigikohus nentis, et kõik kolm episoodi – Linda kuju rüvetamine, Tallinna tänavatele, plankudele ja majadele fashistliku sümboolika sodimine ning Balti jaama juures asunud mäletusmärgi süütamine leidsid aset.
Seega ei saanud süüdimõistmine toimuda välja mõeldud süüdistuste alusel. Muide, mitmes hiljuti antud intervjuus on toonased süüdimõistetud neist kahte esimest ka korduvalt tunnistanud. Sama tegid nad toona eeluurimise ajal.

2. Samas numbris (lk 6) ilmus artikkel pealkirjaga "Seppik osales kohtunikuna süüdi lavastatud noorukite vangipanekus". Artikliga kaasneb kõrvalkiri "Kaht süüdimõistetut ei ole enam elus".
Vt eelmist kommentaari – vaatamata tänastele vastuväidetele pole siiani leidnud tõendamist, et noormehed süüdi lavastati.
Ülemkohus leidis 1985. a, et teod, mille alusel noormehed siis süüdi mõisteti, olid kõik toimunud. Mis puudutab aga EPLi poolt loodud seost, nagu poleks "kaht süüdimõistetut enam elus" n-ö kohtunik Ain Seppiku tegevuse tulemusel, siis teadmiseks – üks noormeestest hukkus paar aastat tagasi autoõnnetuses ning teine võttis endalt elu vanglas, kuhu ta sattus juba hoopis järgmise kuriteo eest. 1985. a mõisteti talle tingimisi karistus, mis tähendab seda, et teda ei karistatud vabadusekaotusega.

3. EPLi 30.01.03 artiklis "Seppikul tagandamise oht ja uued kahtlused" (lk 1) väidetakse "…koguneb ligi 20 aastat tagasi kohtunikuna vähemalt üheksa noormeest nõukogudevastase tegevuse eest vangi saatnud Seppiku vastu üha uusi süüdistusi".
Ükski ajalehes kirjeldamist leidnud kuritegu polnud nõukogudevastane – olid huligaansused, olid ebaseaduslikud piiriületamised, ebaseadusliku relva omamine ning vargused. Ühtegi nendest ei saa nimetada nn vabadusvõitluseks.

4. Samas numbris (lk 8) on ära trükitud artikkel "Ain Seppiku kohtunikutöös mitu poliitilise taustaga protsessi". Artiklis väideti: "…Toomas Ild mõisteti fabritseeritud süüdistuse alusel… süüdi ja karistati kolmeaastase vabadusekaotusega".
Vt 1. kommentaari: ei 1985. a Ülemkohtu ega ka 1995. a Riigikohtu poolt ei tuvastatud, et süüdimõistmise aluseks võinuks olla fabritseeritud tõendid. Pealegi, Linda kuju rüvetamist ja fashistliku sümboolika sodimist on noormehed tunnistanud ka täna.

5. Kaido Siideri (samuti lk 8) osas väideti, et ta mõisteti süüdi "välja mõeldud süüdistuse alusel…"
Peale asjaosaliste tänaste ütluste ja sedagi vaid ühe kuriteoepisoodi suhtes ei ole kahtluse all ühegi noormehe mitteosalemine neile süüks pandud huligaansustes. 1995. a otsuses leidis Riigikohus, et kuritegu tulnuks kvalifitseerida teise paragrahvi alusel.

6. EPLi 31.01.03 esilehel väidetakse Ain Seppiku poolt süüdimõistetud noormeeste suhtes: "Praeguseks on selgunud, et KGB lavastas noormehed süütamises süüdi ning 1995. a Riigikohus rehabiliteeris nad."
Vt lisaks eelmisi kommentaare – Riigikohus asus seisukohale, et fashistliku sümboolika kirjutamine avalikele objektidele ei moodusta mitte kuriteo raskendatud koosseisu, vaid tegemist on tavalise, KrK § 195 lg 1 kohase huligaansusega.
Seega ka Riigikohus asus seisukohale, et objektiivsest küljest on fashistliku sümboolika kritseldamine kuritegelik. Kuna natsisümboolika levitajad olid alla 16 aastat vanad, siis oli kriminaalvastustusele võtmine muudetud paragrahvi järgi välistatud. Samuti leidis Riigikohus, et kuna nõukoguliku mälestusmärgi rüvetamise eesmärgiks oli võitlus iseseisvuse eest, siis kuuluvad isikud rehabiliteerimisele. Seega, Riigikohtu otsus oli rehabiliteeriv mitte seetõttu, et tegusid ei pandud toime, vaid hoopis põhjusel, et koosseisu subjektiivne külg sisuliselt dekriminaliseeriti tagasiulatuvalt, kooskõlas põhiseaduse § 23.
Muide, noormehed väitsid esmakordselt alles kümne aasta möödudes Riigikohtule, et nende tegevus oli ajendatud vabadusvõitlusest. Neis kassatsioonikaebustes, mida vaatas läbi Ain Seppik 03.10.1985, ei olnud juttugi vabadusvõitlusest ja ta ei saanud sellekohaseid väiteid tol ajal kontrollida.

7. Sama numbri (lk 6) on ära toodud väärtushinnanguga küsimus: "Kui Teie erakonna liidrina peaksite vaatama silma kohtunik Seppiku poolt kahele alusetult süüdimõistetud ja praeguseks surnud noormeeste lähedastele…"
Väide on alatu ning lugejaid teadlikult ja tahtlikult eksitav, sest nimetud faktid on ajakirjanikul olnud kogu aeg teada. Kuidas võiks küll kohtunik olla süüdi selles, et üks noormees 15-16 aastat hiljem hukkub traagiliselt autoõnnestuses!?

8. Postimehe 29.01.03 numbris (lk 10) avaldati artikkel "Räiged valed", milles väidetakse: "Siseminister Ain Seppik osales ENSV kohtunikuna poliitilistes protsessides" ja "…eiras Seppiku osalusel langetatud kohtuotsus koguni okupatsioonivõimu enda seadusi."
Samuti avaldati, et kogu süüdistus oli väljamõeldis, samuti et "… siseminister valetab avalikkusele."
Väide, nagu oleks kohtunik "langetanud kohtuotsuse koguni okupatsioonivõimu enda seadusi" rikkudes, on absurdne. Kui see olnuks nii, oleks see otsus järelvalve korras tühistatud. See ei oleks kuidagi saanud ligi 10 aastat olla seadusjõus. See, et Riigikohus möönis, et paragrahv pidanuks olema teine, tulenes küll muutunud õiguslikust hinnangust, mitte aga tõdemusest, et toona olnuks see ebaseaduslik. Hinnangu muutuse põhjus oli aga uus riigikord ning 1992. a nn rehabiliteerimisseaduse mõte.

9. Postimehe 30.01.03 numbri lk 1 väideti, et Seppik mõistis noormehed süüdi nõukogudevastaste loosungite seintele sodimises, lk 2 väidetakse samuti, et Seppik on inimesed süüdi mõistnud vale-süüdistuse alusel, sama numbri lk 12 väidetakse, et ta mõistis noormehed: ".. olematu süüasja eest vangi."
Noormehed mõisteti süüdi kolmes huligaansuse episoodis, sh fashistliku sümboolika levitamises ning Toompea jalamil asuva Linda kuju rüvetamises.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)