Nädala juubilar ALEKSANDR ZUKERMAN 60

Zukerman aga ei ole alustanud saatejuhina, tema karjäär algas hoopis teatrilaval. 1952. aastal Ida-Ukrainas Luganskis sündinud Zukerman õppis Moskva Kultuuriinstituudis lavastajaks. Ta on ise intervjuudes rõhutanud, et Eesti-vaimustuses sai just määravaks kohtumine temaga ühel kursusel õppinud tallinlastega, kes tõid endaga kaasa lääneliku elu hõngu. Need tallinlased olid Vladimir Antipp, Adolf Käis ja Ivi Eenmaa. Pärast Kultuuriinstituudi lõpetamist tuligi Zukerman Tallinna, kaubeldes endale välja suunamise Vene Draamateatrisse. Samal ajal töötas ta ka Eesti Raadios saatejuhina. 1992. aastast võttis Zukerman enda kanda ka Deutsche Welle erikorrespondendi ameti; veel on olnud ta saatejuht mitmes kommertraadios. 2003. aastal lisandus „Subboteja" tegemisele ka venekeelse kanali PBK uudistetoimetaja ja saatejuhi amet. Päris unustanud pole Zukerman ka teatrit - kui ettepanek tehakse, siis lööb ta hea meelega kaasa näitelaval.

Aleksandr Zukermani on iseloomustatud järgmiselt (PM, 12.08.2006):

Tunneme teineteist juba veerand sajandit, raadios ja teles oleme olnud kolleegid üle kümne aasta. Aleksandr on väga emotsionaalne inimene, kuid teisalt on tal olemas vastutustunne, mis paljudele loovinimestele pole väga omane. Ta täidab alati oma lubaduse.

Aleksandril on väga palju ideid, ta purskab neid endast vahetpidamata välja ega hooli sellest, kas neist mõnigi kannatab teokstegemist. Talle on tähtis idee iseenesest. Lõpuks me leiame nende ideede seast siiski mõned, mida annab ka teoks teha ja nii sünnivad saated.

Meie koostöös olen mina rohkem ratsionaalne ja Aleksandr emotsionaalne lüli. Oleme natuurilt väga erinevad ja vahel teeb see koostöö keeruliseks, kuid ma ei mäleta, et meil oleks olnud mingi sügav kriis või me poleks suutnud koos töötada.

Mihhail Vladislavlev, sõber ja kolleeg

Aleksandr on ääretult rõõmsameelne ja positiivne inimene, intellektuaal, kelle olekus on samal ajal soojust ja humoorikust. Ajakirjanikuna on ta kursis nii Eestis toimuvaga kui ka sellega, mis toimub Venemaal ja maailmas.

Õppisime ühel ajal Moskva Kultuuriinstituudis ja see oli väga põnev aeg. Lausa iga päev me kokku ei puutunud, sest õppisime erinevatel erialadel, aga aeg-ajalt käisime koos väljas ja pidasime ka ühiselt pidusid. Eriliselt on mulle meelde jäänud meie nn kapustniku-õhtud. Kui mina aitasin sõpru sisse Ajakirjanike ja ka Näitlejate majja, siis Aleksandril olid jälle omad sidemed ja nii me nautisimegi, vastastikku sõbrateeneid osutades, Moskva rikast kultuurielu.

«Subbotejat» vaatan ma meelsasti, eriti meeldib see, kui heatahtlikud ja positiivsed oskavad nad koos Mihhail Vladislavleviga olla oma vestluspartnerite suhtes. Eesti teleajakirjanike juures näeb seda üha harvemini, meil domineerib iroonia ja negatiivsus.

Ivi Eenmaa, kursusekaaslane Moskva Kultuuriinstituudis

Muide, veel üks huvitav fakt: Tallinnas Vene Teatris asub restoran Subboteja, kus on võimalik valida näiteks „Lõunasöök Sašaga" või „Õhtusöök Mišaga" - mõlemad saavad kokku pandud saatejuhtide Zukermani ja Vladislavlevi näpunäidete järele.

TAAVI PUKK

Jaga |