„Edgari" lihatööstuse 20 aastat

See oli 7. aprillil 1992, kui tootmine lahti läks ja turule ilmus Nuustaku poolsuitsuvorst. Firmajuht Maie Niit lõi ajakohase väiketööstuse, mis täna annab tööd kolmekümnele inimesele.

„Edgar" on paraja suurusega ettevõte, et toota paindlikult ja tagada toodete kõrge kvaliteet. Värske, omanäoline ja kohalikust toorainest lihatoodang on „Edgari" siht. Päevas valmib keskmiselt kaks tonni lihatooteid. Otepää Lihatööstus on Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni liige ja kasutab oma toodetel märki „Aus kaup", mis tähendab, et tooted ei sisalda kondilihamassi. 2003. aastal saadi Veterinaar- ja Toiduametilt vääriline tunnustus.

Otepää Lihatööstuse hõrgutised on müügil Tartumaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa, Pärnumaa ja Tallinna kauplustes. Turustatakse oma toodangut ka Peremarketis, Stockmannis, Tallinna Kaubamajas ja muudes supermarketites. Firma müügiletid on Tartu, Võru ja Nõmme turgudel. Toodete hulk küünib varsti juba saja nimetuseni.

„Rõõm on tulla tööle ja kuulata, kuidas tootmine suriseb ja töötab," hindas firmajuht Maie Niit lihatööstust hellitavate sõnadega. „Alustasime juhuslike inimestega, aga täna koolitame töölisintelligentsi välja," tunneb ta uhkust oma ettevõtte töötajaskonna üle.

Piltidel:

REIPAL SAMMUL: Hoogsa rongkäiguga marssis Otepää Lihatööstuse „Edgar" pere läbi linna ja tõmbas rahva tähelepanu ühe tõelise eestlaste ettevõtte kahekümnendale aastapäevale. „Edgarist" on saanud Otepää firmamärk.

AUS KAUP: Ennekõike tähendab see kõrget kvaliteeti. Maitsev vorst ja sink kohalikust puhtast toorainest. Hoole ja armastusega tehtud ning ostjate poolt rõõmuga vastu võetud. Otepää Lihatööstus on raskustele vaatamata vastu pidanud, eesti toidu marki kõrgel hoidnud, eestlaste rahvusmenüüd rikastanud.

MEIE MAIE: Nii öeldakse Otepää Lihatööstuse asutaja ja kindlakäese juhi Maie Niidu kohta. See tuleb südamest ja austusest naise vastu, kes annab tööd rohkem kui kolmekümnele ja katab laua tuhandeile. Ettevõtte 20. aastapäeva aktusel võis Maie oma suurest tööst suurt rõõmu tunda.

HEIMAR LENK

Tekst ja fotod

Jaga |