Mida saab teha riik, et elu maapiirkondades areneks?

Selleks et elu maapiirkondades säiliks ja areneks, on esmajärjekorras vaja töökohti. Loomulikult on inimeste jaoks olulised ka hästitoimiv transpordiühendus, hooldatud teed, teenuste kättesaadavus, kvaliteetsed kommunaalteenused, koolide ja lasteaedade olemasolu. Kuid peamise murekohana toovad maapiirkondades elavad inimesed siiski välja tööpuuduse.

Põllumeestel suur tähtsus

Maaelu jätkusuutlikust arengust rääkides on väga oluline osa põllumeeste käekäigul.

Põllumeestele on olnud väga suureks abiks üleminekutoetuste taastamine. Sel aastal jõuab Eesti põllumeesteni 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi. Usun, et tänu üleminekutoetuste taastamisele on meie põllumehed tagasi saanud kindlustunde – tootmine jätkub ja investeeringuid tehakse.

Samuti toetab Maaeluministeerium töökohtade loomist ja nende säilitamist Eesti maaelu arengukava erinevate meetmete kaudu.

Näiteks majandustegevuse mitmekesistamise meetme abil toetatakse investeeringuid, mis aitavad luua maapiirkondadesse töökohti. Meetme eelarve on aastateks 2014–2020 ühtekokku 56 miljonit eurot. Toimunud on kaks taotlusvooru, mille raames on toetust saanud juba 327 ettevõtjat, kes plaanivad luua umbes 800 uut töökohta. Enim on toetust määratud investeeringuteks puidutöötlemisse, masinaehitusse ja metalltoodete valmistamisse, majutusse ja toitlustusse ning energiatootmisse.

Väga suurt tähelepanu pöörab Maaeluministeerium noorte ettevõtlusele ning puuetega inimeste töövõimalustele. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise meetme eelarve on aastateks 2014–2020 kokku 22,1 miljonit eurot. Kahe taotlusvooru raames on toetust saanud 214 noortalunikku. Populaarseimateks tegevusaladeks, kus noored soovivad põllumajandustootmist alustada, on teraviljakasvatus ja lihaveisekasvatus; neile tegevusaladele järgnevad puuvilja- ja marjakasvatus. Maaeluministeeriumi eesmärk on toetada selle meetme raames vähemalt 554 noortalunikku.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine on toetusmeede, mis aitab kaasa põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamisele ning seeläbi ka töökohtade loomisele. Meetme eelarve aastateks 2014–2020 on kokku 30 miljonit eurot. Toimunud nelja taotlusvooru raames on toetust saanud 1308 ettevõtjat. Eesmärk on selle meetme kaudu toetada 2000 põllumajandustootjat. Enim on toetust määratud tegevusalade lõikes teraviljakasvatuse, lihaveisekasvatuse ja aianduse valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele.

Lisaks panustab töökohtade loomisse ka LEADER-meede, mille eelarve perioodil 2014–2020 on 90 miljonit eurot. LEADER-meetme toetused aitavad kaasa maaettevõtluse arengule ja kohaliku koostöö arendamisele.

Tasuta ühistransport ja inimeste liikumisvajadused

Paljud maapiirkondades elavad inimesed käivad tööl tõmbekeskustes ja nende jaoks on oluline, et töölkäimine oleks võimalikult mugav. Riigikantselei poolt 2015. aastal tellitud Ernst & Youngi teekasutustasude otstarbekuse analüüsist selgub OECD andmetele viidatuna, et Eesti kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutustest moodustuvad kulutused transpordile umbes 14%. Võrreldes Läti, Poola ja Skandinaaviamaadega on see kõrgeima osakaaluga. Seepärast pean väga oluliseks vähendada meie leibkondade transpordikulutusi, et soodustada töökohtade säilimist ja töölkäimist ka Eesti äärealadel.

Oliver Mettis on oma bakalaureusetöös (2017) uurinud Jõgevamaa inimeste ühistranspordikasutust. Läbiviidud uuringus kinnitas kaks kolmandikku vastanutest, et tasuta transpordi puhul muudaksid nad oma sõiduharjumusi ja valiksid ühistranspordi. Lisaks tasuta sõidule tuleb kindlasti korrigeerida väljumisaegu ja -sagedust, et ühistransport maksimaalselt kataks inimeste liikumisvajadusi. Siinkohal saavad kohalikud inimesed olla ka ise aktiivsed ja suhelda kohalike ühistranspordikeskustega, et väljumisajad vastaksid inimeste vajadustele. Olen arvamusel, et üha olulisemaks muutub linna ja maapiirkondade senisest parem integreerimine, ning kohalike elanike vajadustele vastav tasuta ühistransport aitab siduda maapiirkondi tõmbekeskustega ning lõimida elamist maal ja linnas tööl käimist.

Maapiirkondades elu säilimise üks oluline alustala on inimeste entusiasm ja usk maaelu võimalikkusse. Selleks, et usk ja entusiasm püsiks, on võtmetähtsusega ka riigipoolne tugi ning jätkusuutlik maaelu- ja regionaalpoliitika, mis annab inimestele kindlustunde.

Oleme nii valitsuse kui ka ministeeriumi tasandil astunud suuri samme maaelu ja põllumajanduse edendamiseks. Toetused põllumeestele, tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni, kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine, lasteaia- ja kooliõpetajate ning kultuuritöötajate palga tõus, interneti lairiba väljaarendamine maapiirkondades, tasuta maakondlik ühistransport – need kõik on meetmed, mis aitavad kaasa, et elu maapiirkondades säiliks ja areneks. Põllumeestega rääkides kuulen, et nad mõtlevad tootmise laiendamisele ja uutele investeeringutele.

Rõõmu teeb ka see, et lisaks traditsioonilistele põllumajandusvaldkondadele otsivad inimesed ka uusi alternatiivseid tegevusvaldkondi – alates looma- ja taimekasvatusest ning lõpetades turismi ja pärandkultuuriga. Samuti on inimesed väga osavalt seostanud mitut tegevusala – näiteks põllumajandustootmist turismi, toitlustuse jm teenustega.

[fotoallkiri]

Tarmo Tamm osales 20. jaanuaril Saksamaal Berliinis põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche raames toimunud põllumajandusministrite konverentsil. Peamine aruteluteema oli ülemaailmse loomakasvatuse tulevik. Fotol Tarmo Tamm koos Rootsi maaeluministri Sven-Erik Buchtiga. Foto Facebook.

TARMO TAMM,

maaeluminister, Keskerakond

Jaga |