Poliitkaklused pidurdavad trollide-trammide arengut

TTTK on 1997. aastast sajaprotsendiliselt linnale kuuluv aktsiaselts. Juhatus on traditsiooniliselt kolmeliikmeline - peale esimehe veel arendusdirektor Leonid Mihhailov ja tehnikadirektor Jüri Malken.

Ühistransporti doteeritakse maailmas heldelt

Sepa info järgi on neil 984 töötajat ja loodud 187 sotsiaalset töökohta - trollide ja trammide koristajad ning meedial pidevalt hammaste vahel olevad reisisaatjad. Nemad rakendati Tallinnas tööle Düsseldorfi eeskujul ning on enda olemasolu igati õigustanud.

Praeguseks on suudetud trolli- ja trammiliikluses kümne aasta tagune liiklusstruktuur enam-vähem säilitada. On suletud vaid üks trammiliin (nr 5), trolliliine 2000. aastatel suletud pole (nr 8 kadus 1990-ndate lõpus). Samas on 2000-ndad aastad olnud koondisele küllalt keerulised. Pidevalt on räägitud trolliliikluse jätkusuutlikkusest ja rentaablusest - on ju olemas ka Tallinna Autobussikoondis (TAK).

Sepp nentis, et viimastel aastatel on küllalt suureks veninud kulude ja tulude vahe. Seda just tegemata investeeringute näol. Tema sõnul on ühistransport terves maailmas üks enamdoteeritav ettevõtmine. Prantsusmaal moodustab ühistranspordi piletitulu vaid 20% tulubaasist, ülejäänu katavad eelkõige riigipoolsed dotatsioonid.

Eestis on olukord hoopis teine. Riigi abi omavalitsustele ja nende bilansis olevatele ettevõtetele, pehmelt öeldes, napib ja - vähe sellest - riik on omavalitsustele peale pannud laenukeelu.

TTTK on täna olukorras, kus lähiajal on vaja maha kanda 50 trollibussi, kuid uusi pole laenurahata võimalik osta. Mahakantavad trollid tähendavad hulga inimeste jaoks kaduvaid töökohti.

Trollide ja trammide arv väheneb pidevalt tasapisi, kuid samuti väheneb sõitjate arv, mis on normaalne. Kuid kui korraga lõigatakse vanametalliks poolsada trolli, annab see end valusasti tunda.

Sepp ütles, et paljudel uitavad peas mõtted TTTK ja TAK kokku sulatada. Peamiseks piduriks tehingu sooritamisel on needsamad peaaegu tuhat töökohta. Jah, osa trollijuhte võivad loomulikult bussijuhtideks ümber kvalifitseeruda, kuid sellist hõivatust, nagu on TTTK-s praegu, enam ei saada. Praegu töötavad koondises ka näiteks pensionärid - tõsi, osalise tööajaga.

Parla tramm

Trammiliikluse vajalikkuses on pidevalt kaheldud. 1990-ndatel tahtis üks toonaseid linnapäid Robert Lepikson rööpadki üles võtta, sest need segavat „normaalsetel inimestel" autoga sõita.

Eraldi teemaks on trammiliikluse väljaehitamine Lasnamäele, nagu kunagi planeeriti. Mäletavasti räägiti ka Lasnamäe kiirtrammist.

Sepp tutvustas Hispaanias Madridis toimivat Parla trammi. See polevatki päris selline tramm nagu meil sõidab, vaid kergraudtee. Säärane projekt olevat Eesti jaoks praktiliselt mõeldamatu, sest nõuab tohutuid majanduslikke ja poliitilisi riske. Pealegi ei aktsepteeri Euroliit ühtki üle 20 aasta kestvat investeerimisprojekti, kuid Parla trammi projekt on mõeldud 40 aasta peale. Kergraudteest võib mõelda selliste trammiliinide väljaehitamisel, kus praegu töötavalt trammiliinilt istutaks ümber kergraudtee rongile.

Üldiselt olevat kergraudtee projekt päris uhke, kuid meie oludes kallis ja töömahukas (peatused, rööpmed ja pöörangud tuleb ümber ehitada). Samuti on Tallinna tänavad liiga kitsad ja käänulised, et pikk kergrong liikuda saaks.

Poliitkaklused pidurdavad arengut

Sepp tutvustas uut ligi 8 miljonit krooni maksvat superkondensaatoritega trolli. See saab teatud vahemaid sõita ka allalastud sarvedega - juht vajutab nuppu ning vooluvõtjad vajuvad alla. Mitmes Saksamaa linnas on õhuliinid ehitatud ka „sarvepüüdjatega" - vajalikul momendil sarved haakuvad uuesti juhtmete külge. Meil peab juht selleks trollist välja minema ning  operatsiooni käsitsi läbi tegema. Tallinnas on praegu 28 sellist trollibussi- 14 pikka ja 14 lühikest.

Uues trollis ütles Sepp, et ettevõtte tänavune kahjum tuleb 40-50 miljoni ringis. Just niipalju maksab linnavalitsus piletihinnale peale - ja on see tingitud investeeringute puudumisest. Sepp rääkis, et Eestis  ei ole ettekujutust, kuidas doteeritavaid süsteeme elus hoida. Samal ajal käib igal tasandil äge poliitiline võitlus.

Tahtmatult läks jutt teiste riikide kogemusele elektertranspordis. Sepale on sügava mulje jätnud Lyonis rakendatud  park and ride (pargi ja sõida) süsteem, mis toimib juba ligi 40 aastat. Kui 1970-ndatel hakkas seal kesklinn autodesse uppuma ning kujunesid pikad tossavad ummikud, istusid kõikide parteide esindajad maha ning otsustasid linna autostumist vähendada. Tänaseks kulgevad Lyoni kesklinnas vaid kaubaautod ja ühistransport, enamik neist elektrisõidukid. Igaüks võib ise ette kujutada, kuidas näeb välja inimsõbralik ja loodushoidlik keskkond. Inimesed, kes töötavad kesklinnas, jätavad oma auto eeslinnaparklatesse ning istuvad ümber ühissõidukitesse - parklapiletid on seotud ühistranspordi piletitega.

Nii toimuvad asjad mujal Euroopas. Eestis teeb riigivõim kõik, et Tallinnale kaikaid kodaratesse loopida. Isegi seadusi tehakse selleks, et spetsiaalselt nõrgestada pealinna. KaPo üritab aga igal võimalikul juhul vaat et vägisi ettevõtete töötajaid oma tööandjate peale „koputama" panna.

See on aga teine teema.

IVARI VEE

ivari@kesknadal.ee

Jaga |