Meie valik on teistsugune poliitika

Kolm aastat majanduslangust on nõudnud inimestelt erakordset mõistvust ja kannatlikkust, valmisolekut loovutada märkimisväärne osa oma senisest sissetulekust. Valitsusepoolseks raviks on olnud kriisieelarved, mis nägid ette pretsedenditult suuri maksutõuse ja valusaid sotsiaalkärpeid. Käibemaksu tõstmine ja aktsiiside lisamine on viinud igalt perelt ainuüksi tänavu ligi 4500 krooni enam raha välja kui aasta tagasi. Majanduslangus tõi meile Euroopa Liidu ühe rängema tööpuuduse. Oludes, kus majandus on taastumas, tuleb ka nentida, et kriisiajapoliitikat ei saa rakendada lõputult.

Järgmine eelarve ei paku endiselt lahendusi tänastele valukohtadele. Samas on just eelarve see dokument, mis saaks pakkuda lahenduse tööpuudusele, ära hoida maaelu hääbumise, lõpetada kohalike omavalitsuste alarahastuse. Eelarve võimalused annaksid aluse alandada toasooja kõrget hinda, ohjeldada toiduainete kiiret hinnatõusu ning langetada põllumeestele kehtestatud kõrgeid aktsiise.

Kahjuks praegune eelarve neile probleemidele lahendusi ei paku.

Valitsuse seisukoht on, et üleüldise hinnatõusu takistamiseks ei peagi midagi ette võtma. Tegevuse asemel kuuleme lihtsustatud maigutusi, et ega valitsus poes hindu ei määra. Aga tegelikult nendib ka Eesti Pank, et meie suure hinnatõusu taga on olnud administratiivsed meetmed. Eesti Pank hoiatab, et meie inflatsioon jääb lähiaastatel euroala keskmisest kõrgemaks, ja mitte ainult väliste tegurite, vaid ka administratiivsete meetmete tõttu. Seega, kui alandada valitsuse ja Riigikogu enamuse toel tõstetud makse,  oleks võimalik ka Eestis jõuda olukorda, kus toiduainete hinnatõus ei ole enam üle kolme korra kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Riigieelarve eelnõu, mis näeb ette jätkata tõstetud maksude ja kõrgete aktsiisidega, tähendab, et jäetakse kasutamata võimalus hinnatõusu ohjeldada. Valitsuse poliitika räägib vaid eelarve defitsiidist, inimeste toimetulekuraskusi eiratakse. Küsimuseks jääb, kes kannab koormat suhteliselt rohkem ja milliste maksudega seda tehakse. Riik, mis oma inimestest lugu peab, ei saa rahulduda lihtsakoelise maksusüsteemiga, mis koormab väiksema sissetulekuga inimesi, nii et nad seda koormat kanda ei jõua, ja jagab hüvesid kõige jõukamatele. On ju üsna selge, et kaudsed maksud ja teised hinda tõstvad meetmed, eeskätt põllumeeste kütuseaktsiisi, mis on selle valitsuse ametisse astumisest 2007. aastal tõusnud ligi kaks korda, ja elektriaktsiis, mida see valitsus tõstnud viis korda kõrgemaks kui EL nõuab, tähendavad otseseid hinnatõuse.

Keskerakonna valik kuulub selgelt teistsugusele poliitikale. Aktsiise ja käibemaksu tuleb esmavajalike kaupade ja teenuste puhul vähendada ning püüda leida riigil vajalikuks tegutsemiseks puudujäävat osa õiglasemalt jaotatud tulumaksu abil.

Tuleva aasta eelarves on vastuseta jäetud ka küsimus: millal saavad linnad ja vallad tagasi osa tulumaksust, mis neilt 2009. aastal üheainsa hääletusega ära võeti? Riigi rahanduse Euroopa meistri tiitliga on kerge hoobelda, kui selle eest pannakse maksma keegi teine.

Valitsuses  ettevalmistatud eelarve on ebaõigluse põlistamise eelarve. Ebavõrdselt jaotatud maksukoormus soovitakse põlistada, juba kirjutab rahandusminister Jürgen Ligi oma Euroopa kolleegidele, et peale valimisi on plaanis tarbimismakse veelgi tõsta. Põlistada soovitakse ka valusad kärped nagu matusetoetuse kaotamine, koolilõuna vaikne tasuliseks muutmine, sest riigipoolne toetus enam kuidagi ei kata kallinenud toidu hinda, samuti tudengite stipendiumide ning politseinike palkade vähendamine.

Eestile ei piisa vaid keskvalitsuse tasakaalust, sest ainult linnade ja valdade toimetulek tagab hea elukeskkonna kõikjal üle riigi. Samuti ei tohi Eesti valik olla maksukoormuse panemine eelkõige neile, kellel maksustatavat sissetulekut ei pruugigi olla - lastele, pensionäridele ja tööotsijatele. Ka nemad peavad sööma ja vajavad talvel toasoojust, kuid tulumaksu alandamisest või sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamisest ei võida nad midagi. Riigieelarve on see mehhanism, mis aitab kriisist taastuval riigil teha selliseid otsuseid, mis hoiaksid meie inimesi. Selle nimel Keskerakond oma muudatusettepanekute eest ööistungil seisis ja seisab edasigi.

KESKMÕTE: Keskerakond seisis ööistungil ja seisab edasi sellise riigieelarve eest, mis aitab kriisist taastuval riigil teha meie inimesi hoidvaid otsuseid

KADRI SIMSON, Keskerakonna aseesimees, Riigikogu Keskfraktsiooni esimees

.

Jaga |