Isamaaliselt asumiselt tagasi koju

HELLE KALDA,      24. aprill 2002


Pealinnas alustati laialdast elamuehitusprogrammi "5000 eluaset Tallinna", millega Keskerakonna ja Reformierakonna valitsusliit püüab lahendada omanike majadest välja tõstetud sundüürnike probleemi. Isamaaliidu ning Mõõdukate soositud omandireformi käigus küüditatud perekonnad peaks lähiaastail saama taas endale kodu.

Eesti rahvas on kodu alati pühaks pidanud. Kodu tähistab püsivaid väärtusi, kõike seda, mis ajavoolule vastu peab. Ehk just seepärast on kõik rahvast võõrdunud võimukandjad püüdnud kodu hävitada. 1941. ja 1949. aastal viidi 30 000 eestlast kodudest. Viiskümmend aastat hiljem võttis Isamaa valitsus ligi 100 000 tuhandelt inimeselt võimaluse saada oma kodus peremeheks.

Kodu võeti õigluse taastamise loosungi varjus

Õiglus tähendas vara tagastamist neile, kellelt omandi võttis punavõim, nende arvel, kes seda vara aegade ja saatuse karmusele vaatamata säilitada suutsid.
1991. aastal vastu võetud omandireformi aluste seadus sõnastab eesmärgilise sätte:
"Omandireformi käigus vara tagastamine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut." 1993.a võeti vastu eluruumide erastamise seadus, mille poolt hääletasid riigikogus 22 isamaalast, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last. Algas sundüürnike kannatuste rada.
Tallinnas on 2119 tagastatud maja 14 569 korteriga, milles elas 44 650 elanikku. Enim on tagastatud Põhja-Tallinnas: 7530 korterit 19 000 elanikuga. Kesklinnas on tagastatud 4762 korterit 14 000 elanikuga.
Enamuse tagastatud majade tehniline olukord tingib kapitaalremondi vajaduse. Remonttööde läbiviimiseks tuleb korterid vabastada. Renoveeritud korterite üüritase ei võimalda senistel üürnikel uusi lepinguid sõlmida. Ka seni kehtinud üürilepingute tähtaeg, lähtudes elamuseaduses sätestatud kehtivusajast 3+5 aastat tagastatud majade üürnikele, on kohe lõppemas.

Tallinnas on kokku 2119 tagastatud maja 14 569 korteriga, milles elas 44 650 elanikku. Enim on tagastatud Põhja-Tallinnas - 7530 korterit 19 000 elanikuga. Kesklinnas on endiste omanike järeltulijatele läinud 4762 korterit ja 14 000 elanikku.

Mainitud põhjustel on Tallinnas arvele võetud üle 4500 leibkonna kokku üle12 000 liikmega, kelle eluasemeprobleeme pole suudetud seni lahendada. Üürnike ühenduse prognooside kohaselt on arvele võtmata veel 3500 sundüürnikku, mis koos pereliikmetega tähendab 9000 inimest.

Kümne aasta jooksul linnakorterid vaid Keskerakonnalt

Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis ehitati kaks linnamaja Põhja-Tallinna ajal, kui linna juhtis Keskerakonna ja Koonderakonna koalitsioon aastail 1996-1999. Kui pärast neid aga kolmikliit võimule tuli, hääletas ta majade renoveerimiseks raha eraldamise vastu. Keskerakonna ideoloogia on kogu aeg olnud oma kodu võimaldamine kõigile ülekohtu all kannatanutele, noortele peredele ja lastekodu lastele olenemata erakondlikust kuuluvusest. Tuletame meelde, et ka isamaaliitlae Jaana Padrik sai sinna munitsipaalmajja endale kodu kui sundüürnik, keda toetasid ka keskerakondlaste hääled.

Tallinna linnavalitsus on võtnud ülesande lahendada 5000 leibkonna eluasemeprobleem aastaks 2008. Elamuehitusprogrammi kogumaksumus on 1,2 miljardit krooni, milles linna osalus moodustab 75% ja riigi osalus 25%.

Nüüd alustas Tallinna Linnavalitsus taas munitsipaalkorterite rajamist. Aasta lõpuks valmib linna tellimusel 500 korterit. Sundüürnike korteriprobleemide lahendamiseks käivad ettevalmistused elamuehitusprogrammi "5000 eluaset Tallinna" käivitamiseks. Programmi aluse moodustavad kaks eluasemepoliitikat suunavat dokumenti:
- Elamumajandust ja elamusuhteid käsitlev arengukava aastani 2010
- Tallinna arengukava 2000-2005.
Elamuehitusprogrammi peamine eesmärk on võimaldada sundüürnikele eluase. Kuigi ükski programm ei suuda heastada tervele rahvale tekitatud kahju, mis seisneb ühiskonna ühisvarade laialijagamises isamaalise valitsuse poolt, korvamaks nn ajaloolist ülekohut, tagatakse suures osas siiski inimeste demokraatlik õigus oma kodule.
Tallinna linnavalitsus on võtnud ülesande lahendada 5000 leibkonna eluasemeprobleem aastaks 2008. Elamuehitusprogrammi kogumaksumus on 1,2 miljardit krooni, milles linna osalus moodustab 75% ja riigi osalus 25%.
Elamuehitusprogramm "5000 eluaset Tallinnasse" märgib uue mõtteviisi algust reaalpoliitikas. Senine probleemide mahavaikimise ja moonutamise periood asendub tegusa lahenduste otsimise ja leidmise ajajärguga. Inimesed tulevad Isamaaliselt asumiselt koju tagasi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)