Mälu ja mõtted

1

Vaba eesti talupoeg, kes päris isaisade higi ja vere hinnaga loodud talu ja sai selle omanikuks, oli kõige suurem Eesti vabaduse kaitsja. 1853. a ostsid 25 talumeest Abja mõisahärralt vakutalud endale päriseks. Nii algas kapitalism Eestimaal.

Filosoofiadoktor Hendrik Sepa andmetel osteti talud päriseks aastatel 1881-1883 kihelkondades: Halliste 97,6%, Maarja-Magdaleena 97,3%, Tarvastu 96,9%, Vastseliina 95,9%, Kõpu 92,1%, Puhja 91,4%, Helme 88,3%, Rõngu 85,1%, Karksi 84,7%. Protsendid kõnelevad enda eest.

Neljas kihelkonnas - Audrus, Häädemeestel, Kursil ja Toris - ei olnud ühtegi ostutalu. 1939. a oli Eestis 140 tuhat talu keskmise suurusega 22,7 ha. Meil oli kokku 706 131veist, neist lehmi 477 847; hobuseid 218 669.

1940. a natsionaliseeriti kogu maa.

Edasi tuli saksa aeg, kuid maad tegelikele omanikele ei tagastatud.

2

Sõja ajal olin talutütar ja mäletan, et eesti talu toitis oma rahva. Elasime naturaalmajanduses. Tühja kõhtu kannatada ei tulnud. Puudus oli suhkrust, kuid seda asendas mesi ja peedisiirup.

Maad ei tagastatud, kuid kasutusõigus maale toimis. Eesti küla oli veel tugev. Inimesed järgisid traditsioone: peeti simmaneid, tuju tõstsid oma pillimehed, maarahvas lõbutses. Võrtsjärve Tondisaarel tuli igal suvistepühal kokku Viljandi- ja Tartumaa rahvas. Kohale sõideti valgete purjede all kaluripaatides. Sinine järvevesi, mustad paadid ning valged purjed moodustasid kokku lipuvärvid. Sõja ajal hoidis see maarahva elujõudu. Jaanipäevil käidi tingimata surnuaedades, lahkunud eellasi mälestamas.

Edasi tulid taas nõukogud, talud muudeti ühismajanditeks. Valus aeg ja kannatused. Tasapisi elu leevendati, tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu, koolitati põllumajandusspetsialiste. Jõudis aeg, mil maal asusid juhtima õppinud põllumehed. Mingi edu tuli, ning perioodi lõpuks oli põllumajandussaaduste tootmine Eesti-aegsega samal tasemel.

3

Tänapäeval jõuab minuni vaid ebameeldivat infot. Näiteks: kooskõlastusringi on läbinud ja valitsuse lauale jõudnud eelnõu, mis sätestab riikliku pensioniindeksi tasaarvestamise, s.t kinnitab võimalikust väiksema pensionitõusu ( Postimees, 9. märts 2013).

Kas oleme jõudnud pankroti äärele, et ei jätku pensionitõusu väljamaksmiseks vajalikke vahendeid? Näeme, et pidevalt on vähenenud netopension ja selle reaalne ostujõud kõrge inflatsiooni tõttu.

Mida päev edasi, seda raskem on toime tulla, eriti üksikpensionäridel. Eelarve tuludele on hakanud mõju avaldama suur väljaränne. Siit lahkuvad tööjõulised noored, kelle maksud laekuvad riigile, kus nad töötavad. Karta on, et pension võib hakata tõusu asemel hoopis langema. Pensionäridel pole kuhugi põgeneda. Millal valitsus ja Riigikogu hakkavad selle küsimusega tõsiselt tegelema?

4

Naistepäeva paiku õnnitlesin ja tänasin endisi kaastöötajaid. Kahjuks neist palju mehi on manalas. Mehed on tööga ära muserdatud.

Kevadel levis üks mõte: teeme Eesti viie aastaga korda! See on siis uuel viisaastakul 2013-2018. See meenutab üht repliiki minevikust: „Viisaastak nelja aastaga! Kolme mehe töö kahe mehega ühe mehe palga eest!"

Eesti ajal oli parlamendiliikme ja gümnaasiumiõpetaja töötasu võrdne. Kilo jahu ja kilo leiva hind oli võrdne. Jahule lisatud vesi kattis kulud leiva valmistamisel. Sellise nõude oli kehtestanud president Päts.

5

Majandite likvideerimisega oli Mart Laaril suur kiirus taga. Õige oleks olnud taastada talud või moodustada osaühingud. Talude teket piiras majanduslik olukord. Soovi talupidamiseks oli paljudel, kuid puudus alguskapital. Eriti kõrvalhooned olid lagunenud. Polnud ka põllutehnikat.

Majandite vara jagamisel oli kaks moodust - erastamine ja ärastamine. Eestis on alati olnud populaarne ühistegevus. Talumehed panid rahad kokku ja ostsid vajalikud masinad, mida kasutati ühiselt. Ka majandite tehnika oleks pidanud sel kombel jagama. Peamiselt traktorid jt põllutöömasinad ärastati. Uute ostmine väiketaludele polnud jõukohane.

Nende asjaolude tõttu paljud loobusid talupidamisest. Majandite likvideerimine andis raske löögi neile, kes elasid kortermajades. Nii tekkisid töötud talupojad, kel oli raskusi sissetuleku hankimisega. Õnneks hakati tööd otsima Soomest, õnneks seda ka leiti.

Elu külas sai tervikuna raske hoobi tänu Mart Laarile ja tema seltskonnale. Eesti küla allakäik on olnud kolossaalselt ränk.

Kirikuraamatute alusel on minu seitse eelnevat põlve olnud talupidajad. Ise lõpetasin Põllumajanduse Akadeemia agronoomi kutsega. Ma ei saa andestada toimunut neile inimestele, kes hävitasid eesti külas normaalse elu.

6

Eutanaasia poolt ollakse massiliselt. Vanurite põlvkond on kasvatanud läbi raskete aegade lapsed. Talude ajal elasid vanurid ja noored koos, üksteist toetades. Minu vanaema hooleks oli mu lapseeas minu eest hoolitseda. Nüüd talusid Eesti külas ei ole. On kujunemas olukord, et lapsed asuvad omi vanemaid eutanaasiat kasutades tapma. Sellest tuleb sotsiaalrahade suur kokkuhoid. Kui nüüdsed lapsevanemad kasvatavad oma lapsed suureks, siis ootab neid vanaduses riigipoolse abi asemel massiline eutanaasia. Varsti uhkustame Brüsseli ees, et saame läbi Euroopas kõige madalamate sotsiaalsete kulutustega. Valetame Brüsselile, et heas kirjas püsida, tegelikult elame väga suures vaesuses. Isegi Poola maksab meist kõrgemat pensioni, kuigi ta oli ka vaene riik. Eesti ajal käisid poolakad meil põllutöödel.

7

Miks me koos ülejäänud maailmaga ei diskuteeri majanduse elavdamise vahendite üle? Miks me jätkuvalt kummardame neoliberalistlikke puuslikke? Miks meie maksusüsteemis on suhteliselt kõrge osa tarbimismaksudel - 19%, mis on Euroopa kõrgeimad. Tarbimismaksude koormus on liiga suur eriti vaesemale elanikkonnale.

Kiiremas korras on vaja uut maksusüsteemi. Pank on tähtis asutus, kes hoiab korras rahandust. Miks paneme panka juhtima töövõimetuspensionäri, kes on teinud majanduses küllaltki palju vigu? Eesti Pank ei peaks olema töövõimetuspensionäride pansionaat.

Lõpuks tahaks veel juhtida tähelepanu asjaolule, et riik, kus talupojaseisust alahinnatakse, ei saa kaua püsida. Samal põhjusel varises kokku ka tuhandeaastane Rooma riik. Kaua püsib Eesti riik, kui suur väljaränne edasi kestab?

ASTA RENNIT-LUKSEPP, leskpensionär Elvast

[fotoallkiri]   HOIDKEM PÄRANDKULTUURI! Teokamad vallad üritavad kunagisi eluasemeid taasasustada noorte peredega. Kui haldusreform valdu ära lõpetab, peavad maaelu hoidmiseks jämeda otsa võtma külaseltsid. Väärt mõtteid virgutab internetis „Väike pärandkultuuri käsiraamat" (Eesti Loodusfoto - Tartu 2007).

Jaga |