Totaalne kaitse

Leonhard Õunapuu,      15. mai 2002


Meedia poolt korratud kahesõnalise maksimalistliku väljendi taga arvasid kodanikud olevat midagi rohkemat kui pläraläraleenulike poliitikute tühjad sõnad. Vanemad inimesed muretsevad tõsiselt kaitsejõudude suutlikkuse üle, sest paljud neist tunnevad kaitseprobleemide rakenduslikku külge. Ja mõneti ka nii sakslaste kui venelaste ning anglo-sakside käsitlustele vastavalt. Jugoslaavia sündmuste puhul ilmnes, et viimased toimivad ikka veel iidse põhimõtte kohaselt - jaga ja valitse! Ega jäta väiksemaid endi eest tapalavale ajamata või õhutavad noid üksteist isekeskis maha nottima.
Venelastelt nõuti Teise Maailmasõja ajal stalinliku põletatud maa taktika tundmist, mille järgi ei tohtinud midagi kõlblikku vaenlastele loovutada ega ennastki võitlusvõimelise ühikuna. Värvilistel plakatitel kujutati, kuidas nood põllul töötades tõstavad saksa õhudessandi korral hangud ja hargid üles - las fritsud kukuvad teravate harude otsa! Narrid ebamäärasused aga tasusid end kurjalt kätte.
Sakslased kuulutasid sõjapidamise totaalseks peale Stalingradi katastroofi, 1943. aasta algul. Selle põhiliseks jooneks kujunes pagemine rinde õgvendamise nimetuse all, kusjuures ulatuslikumat venelastega kontakti sattumist püüti vältida. Nii toimiti ka Eestis. Siitki lidusid sakslased minema tulist valu, jättes pruudid ja kollaboratsionistid venelaste kätte. Hitleri tahtmine, rajada kaitsevöönd Pärnu jõe joonele, jäeti täitmata, seega ka Eesti pind segikündmata. Saksamaale põgenenud meestele näitas Himmler isiklikult, kuidas rinde vankudes kaevata kitsuke sügav auk ja sellese varjunud sõdurist võib vene tank vigastusi tekitamatult üle sõita.
Kuidas mõeldi meil totaalsust arendada, sel-lest pole üldsust informeeritud. Ei mingit tagala korrastamise ilmingut ega kaasaegsete kaitsevahendite tutvustamist. Pole näha olnud, et naised ja lapsed viimseni rakendatutena valmistuks ette möödapääsmatult vajalike kaitseliinide rajamisele. Eestis on aga näha nelja sõja rajatisi. Õieti peaks juba alustama tõsise tööga, et me ei osutuks armetumaiks mägede kaitsetegurile toetuvaist afgaanidest. Seda kartis ilmselt ka meil külas olnud briti kindral, kui ta soovitas mõnikümmend tanki muretseda. Pole meil ju aupaukude laskmiseks midagi soliidset pealinna ette üles rivistada, kui näiteks Vene -USA kokkuleppel tulutult idapiiri taga seisvatel tuhandetel soomusmasinatel on NATO-le abi osutamiseks vaja liikuma hakata. Vaat kui üllatuslikult muutus olukord SRU lõunariikides! Vene tüdrukud hakkasid Texase rantsos tekkinud Putini - Bushi vennastumise kinnituseks kallistama sihukeses mundris mehi, keda nad polnud varem uneski näinud.
Kuidas suhtub siinsel globaalsete huvide ristumisteel kaitseküsimustesse meie ühiskonna elu-olu määrava ladviku moodustavad miljonärid, keda tunneme Loksalt Nõvani ulatuvale palmirannikule rajatud luksusvillade omanikena. Majandushoobade peoshoidjaina oleneb paljude asjade lahendamine nende arvamusest. Me hindame nende kaugenägelikkust juba vanasse põgenemis-piirkonda elama asumise tõttu. Nende seas on ka endistele ministritele lisaks teisigi Marju Lauristini poolt väljaõpetatud kaitseeksperte. Tema enda aukartust äratavaks kaitsealaseks teoks oli Seppo kliiniku likvideerimine, mis 20 kopikalisele ravimite päevaraha ja enda vahenditele vaatamata oli tulemuste (traumatoloogia on militaariast lahutamatu) poolest Euroopas II - III kohal ning mees sai postuumselt Brüsselis kuldmedali.
Sotsiaalminister Marju tegi ka Seppo avastuste ja leiutiste edasiarendamisele lõpu. Maailmamainega mehe peateos on välja antud inglise ja vene keeles!
Teadmata on kas NATO võtab ohu korral siit pagejad oma tiiva alla. Pole nagu sünnis sõbra eest põgenejaid poputama hakata. Viimati tahtis Rootsi sinna põgenenud eestlased N. Liitu tagasi saata, olgugi, et nad ise olid andnud Venemaa kodanike miljonite viisi tapmiseks aastaid Hitlerile metalli. Kuuldes praegu jutte Tallinna Põhja väilast ja NATO-sse liitumisest, ütlevad paljud, et raske on pisaraid tagasi hoida, sest keegi ei mõtle tõsiasjadele. Kas NATO õhuhäire korral tekkiva kiirustamise puhul mõni Tallinnast väljuv magistraal funktsioneerib üle kümne sekundi? Viissada korda väiksema autode arvu juures asi täiesti ladusalt ei käinud!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)