![]() Sundüürnikud nõuavad oma õigusiENDEL PLOOM, 26. märts 2014Taasiseseisvunud Eesti alustas ulatuslikke majandus- ja sotsiaalreforme, tehes seejuures reservatsiooni Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokollide ratifitseerimisel Riigikogus meie omandireformi seaduste suhtes. Omandireformi aluste seadus püstitas eesmärgiks suurepärased põhimõtted - õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb endistele omanikele või nende õigusjärglastele tagastada või kompenseerida, kuid seejuures ei tohi kahjustada teiste isikute seadustega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut. Õilsamaid eesmärke ei saagi üks seadus õiguslikul reguleerimisel sätestada ja paremini ei saagi seda sõnades väljendada! Kuid varade tegelik tagastamine tõi paljudel juhtudel kaasa uue ülekohtu tekitamise.
Nõukogude aastakümnetel tehtud alatasustatud töö osaliseks heastamiseks otsustati toona, 1990.-1991. a, kasutada rahvakapitali obligatsioone (RKO), ja seda eelkõige seniste kasutajate poolt kasutatava elamispinna omanikuks saamisel erastamise väärtpaberite (EVP) abil soodustingimustel: üks tööaasta andis õiguse saada ühe ruutmeetri elamispinna omanikuks. Kuid 1993. aastal vastu võetud eluruumide erastamise seadus (EES § 3 lg 5 p 4) peatas selle võimaluse tagastatavate majade üürnikele. Tagastades elamud õigusjärgsetele omanikele koos üürnikega, jättis riik ühisvarade erastamisel need üürnikud ilma võimalusest saada üldistel võrdsetel alustel EVP-de eest oma kodu omanikuks. Tänapäeval kerkib paratamatult küsimus sellest, mis viiks meid arengus edasi, mida tuleks konkreetselt teha, et tõepoolest saaks kompenseeritud kahjud õigusjärgsetele omanikele ning heastatud teistele isikutele tekitatud uus ülekohus ja hüvitatud neile tekitatud kahju. Just see uus ülekohus on tänini täielikult heastamata ja uue ülekohtu läbi kannatanute kahjud hüvitamata. Riik ei ole seniajani seadusandlikus korras seda püüdnudki teha ega ole ilmutanud selleks mingitki initsiatiivi. Nüüd aga seoses märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse vastuvõtmisega 12. märtsil 2014 (vt ka Kesknädal 19.03.2014, lk 2: „Kogu tuhat allkirja - ja sinu mureküsimus jõuab Riigikokku") on loodud võimalus pöörduda Riigikogu poole kollektiivse avalduse, märgukirja või petitsiooniga, mida Riigikogul tuleb menetleda. Lähtudes avanenud võimalusest on meie eesmärgiks tõstatada avalikkuses küsimus omandireformi käigus Eesti kodanike seadustega kaitstud huvide kahjustamisel tekitatud uue ülekohtu heastamisest. Selleks on vajalik nõuda Riigikogult, et sisuliselt reguleeritaks nende isikute seaduslike huvide kaitse ja tagataks neile tekitatud ülekohtu heastamine. Sellisteks isikuteks on kõik need, kes jäid ilma õigusest erastada nende kasutuses olnud eluruumid soodustingimustel. Kollektiivse pöördumise esitamiseks on uue seaduse järgi vaja koguda vähemalt 1000 toetusallkirja. Toetusallkirja võivad anda kõik vähemalt 16-aastased Eesti alalised elanikud, kes on Eesti kodanikud; Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud, kellel on alaline elamisõigus Eestis; samuti Eestis elavad välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba. Paberkandjale toetusallkirja andmisel näidatakse allkirjalehel ära isiku ees- ja perekonnanimi ning tema isikukood. Elektrooniliselt kogutavate toetusallkirjade puhul kohaldatakse digitaalallkirja seadust, s.t digitaalallkirja andes on isik tuvastatav isikukoodi järgi. Kui tahame õigusriigiks saada, siis tuleks riigil omandireformi tagajärjel igasugustest õigustest täiesti ilma jäetud riigikodanikele kompenseerida nendele tehtud kahjud. KESKMÕTE: Kui tahame õigusriigiks saada, siis tuleks riigil omandireformi tagajärjel igasugustest õigustest täiesti ilma jäetud riigikodanikele kompenseerida nendele tehtud kahjud. ENDEL PLOOM, õigusteadlane
Viimati muudetud: 26.03.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |