Afganistan ja meie

Üks vaataja, kes helistas saatesse, ütles, et tema võib aru saada vaid Afganistanis sõjaliselt osalenud sõjaväelase [brigaadikindral reservis Urmas Roosimägi - Toim.] ja juba kümme aastat seal elanud naisajakirjaniku [Õnne Pärl - Toim.] jutust, aga teised [diplomaat Margus Kolga ja kaitseanalüütik Kaarel Kaas - Toim.] on nagu need, kes arutavad raamatut, mida nad ise pole lugenudki. Ka mulle jäi kogu nende jutust mulje, et parimal juhul olid nad Afganistanis turistina käinud. Kinnitasid, et afgaanide juures läks madinaks seepärast, et seal rünnati läänelikku elulaadi ja Lääs peab seda kaitsma.

Ainult ühes oldi saates ühel meelel: kuna Eesti on NATO liige, on nüüd meie kohus seal sõdida niikaua kui vaja.

Eriti jäid mulle meelde sõjaväelase tõsised väited. Näiteks see, et tõelisi sõjapõhjusi ei tooda välja ja et Lääne eesmärgid Afganistanis ei ole reaalsed. Et Afganistan, mille valitsust on mindud abistama, on äärmiselt nõrk riik ja isegi presidenti võib heal juhul pidada vaid Kabuli linnapeaks - mujale tema võim ei ulatugi. Ja et narkootikumide tootmine, mille vastu võitlemine on kuulutatud üheks seal sõdimise põhieesmärgiks, olla 30 korda kasvanud.

Tõusis küsimus, miks Eesti sõjaväelased peavad Afganistanis olema just selle eriti ohtlikus lõunaosas ja veel nii rohkearvuliselt. Kaitseteoreetikud seletasid vastu, et Eesti peab oma väiksuse tõttu olema NATO-s eriti agar ja silmapaistmiseks usinasti sõdima rahvusvahelise terrorismi ja seda rahastava uimastitootmise vastu.

Meelest pole läinud, kuidas meie luurerühm, kes oli Afganistanis, sattus miskipärast põlu alla ja isegi vist kohtukull oli kukil. Nüüd aga võis lehest jälle lugeda, et Eesti plaanib taas oma luurajad Afganistani saata. Äkki tuleb ka järgmine jälle tagasi mingisuguste ebameeldivustega?

Mina küll ei tea ühtki, kellele meeldiks, et Eesti Afganistanis nii koledasti üle pingutab.

ANTS KULL, Tallinn

[Vaatamissoovitus: Nii seda saadet kui ka teisi saateid seeriast „Vabariigi kodanikud" saavad raaliomanikud hiljem üle vaadata-kuulata Rahvusringhäälingu telesaadete arhiivist. Esialgu saab seda teha tasuta. - Toim.]

Jaga |