Tallinn loodab Neitsitorni omaniku suhtes riigimehelikku otsust

„Linnavalitsusel on hea meel, et riigivalitsejad lõpuks ometi Neitsitorni teemaga tõsiselt tegelema asuvad," ütles Võrk. „Loodetavasti toetab valitsus Tallinna seisukohta, et Neitsitorn ja sellega seotud muinsusväärtuslikud objektid peavad tagastamata jääma. Paraku ei ole Vabariigi Valitsus selle riigile ja linnale olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmise küsimuses ikka veel otsust langetanud."

Riik laseb Neitsitornil hävineda

Võrgu sõnul laseb Riigi Kinnisvara AS juba aastaid tühjalt seisnud mälestisel hävineda, suutmata sellele mõistlikku rakendust leida. Samas on Taani kuningriik juba aastaid objekti enda valdusesse taotlenud, soovides Neitsitornist ja Taani Kuninga aiast kujundada Taani kultuurikeskuse.

„Selle eelduseks on objekti omandivaidluse lahendamine," selgitas Võrk. „Kuritegelik otsustamisega venitamine ja mälestise hävida laskmine on nüüdseks ka UNESCO tähelepanu pälvinud. Seega on rahvusvahelist kõlapinda leidnud taas üks Tallinna vanalinna kui maailma kultuuripärandiga hooletu ümberkäimise näide."

26. novembril arutati välisminister Urmas Paeti ettepanekul Neitsitorni probleemi valitsuskabineti nõupidamisel. Kinnistul asuvad Neitsitorn, Tallitorn ja linnamüüri osa on praegu Riigi Kinnisvara AS-i omandis. Lühikese jala väravatorn ja selle juures olevad hooned kuuluvad Tallinna linnale.

"Neitsitornist ja teistest linnamüüri osadest koosneva endise kinnistu tagastamine ei ole põhjendatud. Tegemist on ajalooliselt ja visuaalselt atraktiivse piirkonnaga, mis peab jääma kõigile ligipääsetavaks," kinnitas Võrk.

Taastamine kestis 40 aastat

Nõukogude ajal võeti kultuurimälestiste kaitse seadusega riikliku kaitse alla Tallinna keskaegne linnakindlustusvöönd kui unikaalne üleliidulise tähtsusega ehitusmälestis. Esimesi sõjajärgseid korrastustöid alustati 1953. aastal. Aastatel 1956 ja 1960/1961 taastati Tallitorni ja Lühikese jala väravatorni vaheline osa varisenud linnamüürist kahes ehitusjärgus sellisena, nagu see XIV sajandil eksisteeris.

1968-1980 restaureeriti Tallitorn ja Neitsitorn. Efektse sisekujundusega Neitsitornis avati kohvik, mis muutus kultuuriinimeste kohtumis- ja suhtluspaigaks.

19. sajandi lõpust 1960. aastateni asusid Neitsitornis kunstnike ateljeed. Seal on töötanud Kristjan ja Paul Raud. Pärast Teist  maailmasõda elas seal mitu aastakümmet arhitekt Karl Burman.

Raepress

[fotoallkiri]  MAGUS KINNISTU: Nii Neitsitorni kui ka aastaid nn Hortus Musicuse majana tuntud kinnistu tahab Ansipi valitsus baltisakslastele tagastada.

Jaga |