Kes tegelikult kaitseb omariiklust?

Jaanus Karilaid,      08. august 2007


Napoleon märkis oma võimu tipul olles hoiatavalt, et suurest aukuulsusest suure naeruväärsuseni on ainult üks samm. Mõnikord peaks seda jälle meenutama neile, keda peapööritus oma edusammudest ei lase märgata lähenevat või juba olemasolevat katastroofi.
Ma pean siin silmas Andrus Ansipit. Tema juhitav valitsus kulutas pronkssõduri teisalduseks (huvitav, et "pronkssõdur" ei saa enam mitte kunagi tähendada mitte ühtegi mitte ühelgi Eesti Vabadussõja monumendil kujutatud sõdurit – see nimi jääb igaveseks külge "Aljoshale"!) – niisiis, ta kulutas valitsusjuhina pronkssõduri teisalduseks viimastel andmetel otseselt üle 100 miljoni krooni. Kui kokku arvata vähenenud transiit, tagasitõmbunud turism ja muud majanduslikud tagasilöögid, siis ulatub tolle pronkskuju hind sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Tõesti, Eestis ei ole ega tule hinnalisemat, Eesti rahvale kallimat monumenti.
Selle raha eest võinuks "Aljosha" kulda valada ja ma oleksin Ansipi kuldvasika kummardamisega nõus, kui Eesti rahvas paistaks pärast seda õnnelikum. Aga pole näha, et pronksöö oleks ühtki Eesti inimest õnnelikumaks teinud. Ma ei näe õnnetunnet ei eestlaste ega venelaste palgel, mitte kuskil mujal kui ainult valitsustegelaste näol, kes tolle riigiraha eest kindlustasid oma võimupositsioone. See oli ainuüksi nende isiklik poliitiline investeering, mitte Eesti rahva oma. Ning Eesti rahvas maksab seda andamit veel kaua.
Edgar Savisaar on kirjeldatud nähtuste kompleksis näinud isikukultuse idu: Ansip kui üheöö-rahvuskangelane. Mina näeksin midagi hullemat ning Eesti rahvale hoopis kahjulikumat: sündivat "Napoleoni kompleksi". Just sellepärast meenutaksin: suurest hiilgusest suurde naeruväärsusse on ainult üks samm.

Mulle tundub, et Ansip on poliitikuna ühemõõtmeline. Tema nõrkus poliitikuna on tema käitumise ettearvatavus, ennustatavus. Sisepoliitiliselt lõikas ta ajutist edu just sellelt: käitus pronksööl nii, nagu talt oodati. Aga Venemaagi ootas talt just nimelt seda sammu!
Pronksööjärgsed sündmused on näidanud, kui ettearvatav on Venemaale meie peaministri, s.t Eesti käitumine. Venemaa ülesanne on muuta Eesti maailma silmis aina naeruväärsemaks. Ja see plaan õnnestub, sest Eesti reageerib igale provokatsioonile, igale ärritusele ettearvatavalt nagu Pavlovi koer. Seda ma nimetan poliitiliseks lolluseks.

Kõige lihtsam on ära kasutada ennustatavat käitumist – sellel põhinebki manipulatsioon. Kõrvaltvaatajad on kahetsusega täheldanud, kui manipuleeritavad on Eesti valitsusjuhid. Praegune valitsus teeb kõik, mida venelased talt ootavad, et Eesti riiki seesmiselt ja väliselt nõrgestada. Et siseriiklikult koguneks inimeste hinge rahutus, ärevus. Ja välisriiklikult muutuks Eesti taas naljakaks väikeriigiks, kellest suurriikidel kahju pole.
Just sellega põhjendan ma psühholoogiliselt Mart Helme ja Jüri Toomepuu agressiivseid sõnavõtte viimasel ajal. Ma ei ütle siin, et nendel pole õigus – ma ei tegele praegu selle küsimusega. Ma tahan öelda, et nende mõtte- ja meeleavaldustes tuleks näha sotsiaalpsühholoogilisi sümptomeid. Mille sümptomid need on? Need on Eesti marginaliseerumise sümptomid. Või õieti tuleks öelda: Eesti marginaliseerimise – sest Venemaa ülesanne praegu on just nimelt teha Eestist rahvusvaheline hädapätakas.

Ja nii kummaline kui see ongi: Venemaal ei ole siin paremat partnerit kui meie sisepoliitikat lõhkuv peaminister, kes enesele aru andmata tantsib idapiiritaguse pilli järgi, astub just neid samme, mida Venemaa talt ootab, et kasvatada siin oma kohalolekut, et kütta siin üles vastastikust võõristust ja kukutada läbi integratsioon.
Inimesed vaatavad televiisorist, kuidas Ansip võtab vastu väliseestlaste medalit. Aga nad võiksid ajutiselt aparaadi kinni keerata ning aknast välja vaadata. Tulevik, mis sealt paistab, ei kaitse meid. Mitte keegi pole õnnelikum. Peale Ansipi muidugi. Kes ei märka oma "Napoleoni kompleksis", et ta on tolle väikese sammu juba astunud. Mässides end üha lootusetumalt suurde võrku, mis ähvardab Eesti ümber aina koomale tõmbuda.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (78)