Rahvas on olulisest õigusest ilma

Aare Vets,      19. juuli 2006


Aastaid on kõik Eesti parteid tõotanud tagada rahvale õiguse valida presidenti. Siiani pole selle lubaduse seadustamiseks midagi tehtud ja vist ei kavatsetagi teha. Ilmselt pole neil välja pakkuda niisuguseid kandidaate, keda kogu rahvas tõepoolest tahaks valida. Ainus erand on olnud Keskerakond. Selle asemel käib juba mitu kuud pressis äge show erakondlike presidendikandidaatide ümber – niiviisi püütakse leevendada rahva meelepaha temalt röövitud õiguse pärast.

President Arnold Rüütlit on pressis laimatud juba ametissevalimisest alates. Talle heidetakse ette „punast minevikku" ja halba võõrkeelteoskust, kuid kunagi ei räägita, et ta valdab suurepäraselt meile kõige tähtsamat võõrkeelt – vene keelt. Jäetakse märkimata ka Rüütli oluline roll Eesti taasiseseisvumisel.

Eriti agaralt on Rüütlit Kuku raadios ja ajalehtedes rünnanud Juku-Kalle Raid, kelle väitel on Rüütel vaimselt haige ja vajab kohest statsionaarset psühhiaatrilist ravi. Olen lootnud, et sellistele häbematustele järgneb pressis mingi reageering. Selle asemel püüab justiitsminister Rein Lang suukorvistada internetis oma arvamuse väljendajaid. Seda kõike isegi pärast seda, kui Raid oli nõudnud kümnete inimeste, sealhulgas Langi endise parteijuhi Siim Kallase ahjuajamist.

Senine presidendikandidaatide „sõelumine" on aga näidanud, et ei otsita Eesti rahvale parimat presidenti, vaid kaubeldakse kitsastes grupihuvides. Paistab, et iga hinna eest püütakse põhikandidaadiks upitada Toomas Hendrik Ilvest, kes puuduliku keeleoskuse tõttu pole võimeline suhtlema 40 protsendiga Eesti elanikkonnast ega ka Eesti põhivaenlasega. Ka püüdis ta välisministriks olles teravdada Eesti suhteid teiste Balti riikide ja Venemaaga.
Keelepuudulikkuse tõttu ei sobi presidendiks ka Jaan Manitski.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)