Jõgevamaal algatati idee Jaan Poska ristimiskiriku taastamiseks

Jaan Poska ristimiskohaks olnud kiriku lagunemisest päästmiseks alustati allkirjade kogumist. Võimalust vahetult „kohtuda“ Poska ja ta kaasaegsetega pakkus Jõgeva Linna Teatri etendus „Enne seda, kui sai rahu“.

Jaan Poska (24.01.1866 – 7.03.1920) tuli ilmale Laiusevälja külas õigeusu koguduse köstri Jaan Poska-seeniori 12-­lapselises peres viienda lapsena.

Sünniaastapäeva-pidustustel süütasid tulevase vandeadvokaadi, Tallinna linnapea ja Eesti riigitegelase Jaan Poska sünnimaja juures küünlad Jõgeva vallavanem Enn Kurg ja vallavolikogu esimees Tiit Lääne, Jõgeva abilinnapea Ants Prii, maavanem Viktor Svjatõšev, Tallinna linna ning Kaitseliidu esindajad jmt.

„Usun, et Jaan Poska sai kodust kaasa hea kasvatuse ja austava hoiaku hariduse vastu. Minu arvates tuleks Laiuseväljal taastada Jumalaema Sündimise kirik, kus Poska ristiti. Tasuks mõelda pühakoja taastamisele kabelina või ka torni taastamisele. Kõige tänuväärsem oleks mõistagi kiriku täielik restaureerimine,“ ütles lühiusutluses aja-­ ja kultuuriloost huvitatud Anne Räpp, kelle hobiks on ka õigeusu preestrite perekonnaloo uurimine. Rahvuslikult meelestatud daam sõitis Poska sünniaastapäeva tähistama muide väikebussiga, mille tagaaknale oli kirjutatud „Siin ei ole Aafrika“.

Kõnekoosolekul algataski õigusajaloolane professor Peeter Järvelaid üleskutse koguda allkirju Jõgeva valla aukodaniku Jaan Poska ristimiskiriku taastamiseks. Kuremaa lossis andsidki juba sajad inimesed allkirja, esimeste seas ka Riigikogu liige Marika Tuus-­Laul ja Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul.

Laiuse ordulinnusest ühe kilomeetri kaugusel asuv Laiusevälja Jumalaema Sündimise kirik rajati 1864. aastal, kirikut remonditi põhjalikult 1893. ja 1913. aastal. Lagunemine algas pärast koguduse sulgemist 1987. aastal.

Peeter Järvelaid avaldas oma ettekandes arvamust, et köstripojana sai Jaan Poska kodust kaasa vaimulikule omase oskuse rääkida kõigiga – ka nendega, kes talle endale sümpaatsed pole. „Seda oskust oli tarvis ka Tartu rahuläbirääkimistel Vene delegatsiooni liikmetega suhtlemisel,“ lisas teadlane ja õppejõud. Ta rääkis sellestki, et justkui proloogina oli Jaan Poska Tartu ülikooli õigusteaduskonnas koostanud diplomitöö „Sõjaseisundist rahutegemiseni“. Poska juhendajaks oli riigi­ ja rahvusvahelise õiguse dotsent (hilisem Marburgi ja Bonni ülikooli professor Karl Bergbohm (1849–1927), üks kõige enam tsiteeritud õigusfilosoofe.

Jõgeva Linna Teatri esituses esietendus näitemäng „Enne seda, kui sai rahu“. Läbi fantaasialennu tuuakse publiku ette Jaan Poska mälupildid sõidult Tartust Tallinna 1920. aasta veebruaris pärast Tartu rahu sõlmimist. Esimene mälupilt viib Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus Poska sai alg­ ja keskhariduse. Autor ja lavastaja on Janek Varblas, kes ise mängib Jaan Poskat.

„Etendus on elamusterohke ja paneb mõtlema. Jaan Poska ja teisedki ajaloolised isikud on piisavalt tõetruult välja mängitud. Hingekosutav oli näha osades ka endisi õpilasi,“ ütles teenekas Jõgeva ajalooõpetaja ja koduloolane, Jõgeva linna aukodanik Eino Veskis.

JAAN LUKAS

[fotoallkirjad:]

NÄITEMÄNG RIIGIMEHE AUKS: Jõgeva Linna Teatri esituses esietendus näitemäng „Enne seda, kui sai rahu“. Autor, lavastaja ja näitleja Janek Varblas ise Jaan Poska rollis.

SÜNNIKODU: Jõgeva vallavanem Enn Kurg ja vallavolikogu esimees Tiit Lääne Jaan Poska sünnikodu juures Laiusevälja külas. Fotod Johannes Haav

Jaga |