Serbia uueks presidendiks sai Aleksandar Vučić

Vučić sündis ja kasvas üles Serbia pealinnas Belgradis, kuid tema isapoolne suguvõsa on pärit Bosniast. Teise maailmasõja ajal tapeti tema vanaisa ja kümned teised sugulased etnilise puhastuse käigus horvaadi fašistide poolt. Tema vanaema põgenes Belgradi lähistele, kus sündis Vučići isa. See ajalugu mõjutas kindlasti ka noormehe poliitilisi valikuid.

Parlamenti läks Vučić, kes oli kooliõpilasena võitnud linna ja vabariigi ajaloo-olümpiaade ning saanud Belgradi pioneeride malemeistriks, rahvuslik-konservatiivse Serbia Radikaalse Partei esindajana. Paari aasta pärast sai temast selle peasekretär. Kosovo sõja ajal, 1998. aastal, kui moodustati nn. sõjakabinet, asus Vučić infoministri ametikohale.

Enne parteipoliitikasse sukeldumist oli ta lõpetanud Belgradi ülikooli õigusteaduskonna, õppinud Inglismaal inglise keelt ning töötanud Bosnia ja Hertsegoviina koosseisu kuuluvas Serblaste Vabariigis ingliskeelsete teleuudiste toimetaja ja saatejuhina. Infoministrina lasi Vučić vastu võtta seaduse, mis võimaldas trahvida valitsuse suhtes kriitilisi ajakirjanikke, lasi sulgeda mitmeid väljaandeid ning piiras ligipääsu välismaisele meediale. Hiljem on ta neid otsuseid kahetsenud, aga toona kehtis sõjaolukord, kus NATO pommitas Serbia ringhäälingu peakorterit, tappes 16 inimest, ning Vučić kanti Euroopa Liidu poolt sissesõidukeelu saanud isikute nimekirja.

Pärast sõda tõrjuti Serbia Radikaalne Partei opositsiooni. 2004. ja 2008. aastal üritas Vučić saada Belgradi linnapeaks, jõudes sihile üsna lähedale, kuid eesmärk jäi siiski saavutamata.

2008. aastal erakond lõhenes. Serbia Radikaalne Partei sündis 1991. aastal kahe erakonna ühinemisel, neist ühte juhtis Vojislav Šešelj ja teist Tomislav Nikolić. Samal aastal tekkis terav erimeelsus küsimuses: kas Serbia peaks taotlema Euroopa Liidu liikmestaatust? Nikolić ja Vučić olid selle poolt, aga Šešelj nimetas neid seepeale "reeturiteks" ja "Lääne marionettideks". Nikolić, Vučić ja nende toetajad asutasid siis lõpuks paremtsentristliku Serbia Eduerakonna, mis pooldab suhete tihendamist üheaegselt nii Venemaa kui ka Euroopa Liiduga, nähes sellises lõimumises Serbia riikliku julgeoleku peamist garantiid.

2012. aastal tõusis Serbia Eduerakond riigi juhtivaks poliitiliseks jõuks. Nikolić valiti presidendiks ning erakond võitis parlamendivalimised. Koalitsiooni moodustamisel anti peaministri koht esialgu küll sotsidele. Vučić asus siis ametisse asepeaministri ja kaitseministrina, aga 2014. aastal toimunud ennetähtaegsete valimiste järel sai temast siiski peaminister. Ja nüüd valiti ta presidendiks juba esimeses voorus selge ja tugeva häälteenamusega.

Kesknädal

Jaga |