Merepäevadel meenutati olümpiaregatti

Tulevikus kavatsetakse seda regatti Tallinna lahel igal aastal korraldada. Ühtlasi avatakse 16. juulil Admiraliteedi basseini kõrval Clarion Euroopa Hotelli lounge'is näitus "Tallinn 80 olümpiaregatt".

Arnold Green: Olümpialiikumine on kriisilainest üle saanud

Kesknädala küsimustele vastas olümpiaregati orgkomitee esimees Arnold Green, kellest 1989. aastal sai taastatud Eesti Olümpiakomitee president.

Mida arvate sellest, et 30 aasta möödumist olümpiaregatist tähistati tänavu 3-päevase regatiga?

Pean selle sündmuse korraldamist väga õigeks. 30 aasta tagasi toimunud olümpiaregatti on vaja ikka meenutada, sest see oli nõnda oluline sündmus. Hiljem aitas olümpiaregati toimumine Tallinnas kaasa Eesti Olümpiakomitee väljakujunemisele ja arenemisele.

Kavatsete Te seda tähtpäeva tähistada?

Olen saanud mitmetelt asutustelt kutseid osaleda olümpiaregati 30 aastapäeva mälestusüritustel, kuid mul ei ole tervis praegu hea.

Kas olümpiaregati korraldamine Tallinnas oli Teile tööalases mõttes suurim kordaminek?

Olümpiaregati korraldamine oli kahtlemata üks tipphetki minu tööalases tegevuses. Selle läbiviimine nõudis tõsist korralduslikku tööd ja inimeste kaasatõmbamist. Inimeste huvi  olümpiaregati vastu oli suur ja nad tulid hõlpsasti kaasa.

Kas Eesti pinnal võiksid veel kunagi olümpiamängud toimuda?

Kaalutud on küsimust, et koostöö Tallinna ja Helsingi vahel võiks endaga midagi kaasa tuua.

Olete Te rahul sellega, millises suunas olümpialiikumine maailmas arenenud on?

Olümpialiikumine on nüüdseks üle saanud omaaegsest kriisilainest. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on muutunud massilisimaks organisatsiooniks üldse. See, et olümpialiikumisse viimasel ajal uusi alasid juurde tulnud on, näitab, et need spordialad on rahva poolt tunnustatud. Loodan, et ROK suudab alade kaasamisele teatud piiri panna.

Kuidas hindate praeguse Eesti Olümpiakomitee tegevust?

Eesti Olümpiakomitee on tegutsenud tulevikku vaatavalt. Võistlussarja „10 olümpiastarti" ja teiste samalaadsete noortele suunatud ürituste korraldamine on väga positiivne. See näitab, et noorte hulgas on huvi spordi vastu olemas. Loodame, et seda jätkub ka edaspidi

Küsis Indrek Veiserik

Ivar Kallion: Tänu olümpiale muutus Tallinna linnapilt oluliselt

Olümpiaregatist kirjutas 2003. aastal ajakiri Elukiri, toetudes tolleaegse Tallinna linnapea Ivar Kallioni meenutustele.

[---]Esimene nõupidamine toimus 30. detsembril Tallinna Jahtklubis, sellest võttis osa ka Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green.

"Tema oli kogu olümpiaregati ettevalmistamise perioodil olümpialiikumise "omaks meheks Havannas", kes aitas kõige kõrgemal, valitsuse tasemel lahendada probleeme ja vastu võtta vajalikke otsuseid," räägib endine linnapea.

"Kõrvuti olümpiaregati ettevalmistustöödega alustasime ulatuslikku kampaaniat Tallinna tutvustamiseks kogu maailmas. Tallinnfilmis valmis kaheosaline värviline film "Tallinn kutsub", mille autor oli Valdo Pant. Film tõlgiti paljudesse keeltesse ja saadeti Nõukogude Liidu saatkondadesse. Kunstnike Liit korraldas konkursi regati sümboolika väljatöötamiseks. Olümpia põhiliseks sümboliks sai E. Johannese "Olümpiaregatt", mis kujutas vees peegelduvaid purjesid ja olümpiarõngaid nende kohal. Väga populaarseks ja nõutavaks sai J. Arraku märk "Jaht". Laialdaselt sai tuntuks ka meie maskott, hülgepoiss Vigri.[---]

Tänu olümpiaregatile muutus Tallinna linnapilt oluliselt: ehitati purjespordikeskus, hotell Olümpia, uus teletorn, lennujaam, linnahall jpm. Regatita olnuks nende objektide olemasolu küsitav.

Tallinlaste tänu pälvis Ivar Kallion 23. veebruaril 1995. aastal, kui talle anti Tallinna Raekojas üle Tallinna linna teenetemärk nr 2 - Tallinna linnale osutatud eriliste teenete eest.[---]"

Olümpiaregati kronoloogia

•• 1971 - Tallinn esitab taotluse olümpiaregati korraldamiseks ja alustab ettevalmistusi.

•• Suvi 1974 - Moskva otsustab mängude korraldusõiguse saamisel regati Tallinna tuua.

•• 23. okt 1974 - ROK otsustab korraldada olümpiamängud Moskvas.

•• 10. nov 1974 - luuakse Tallinna olümpiaregati organiseerimiskomitee.

•• 2. juuni 1980 - Tallinna olümpiapurjespordikeskuse avatseremoonia

•• 28. juuni - keskuse olümpiaküla avamine

•• 19. juuli - olümpiatuli jõuab Tallinna.

•• 20. juuli - regati korralduskomitee esimees Arnold Green kuulutab regati avatuks.

•• 30. juuli - ROK-i president lord Michael Killanin kuulutab regati lõppenuks.

Tallinn koges 1980. aastal suurt kultuuri- ja spordipidu

Võistlusalasid oli Tallinna olümpiaregatil kuus, jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregati maskott oli hülgepoeg Vigri.

Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru.

Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia režii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika".

Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusele maa-alale (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga).

Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale olümpiatulega platvorm. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn Kloostrimetsas, Tallinna Peapostkontor, Tallinna Lennujaam, 28-korruseline hotell Olümpia, Tallinna Linnahall.

Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks.

Allikas: Wikipedia

Jaga |