365 päeva päikest

EDGAR SAVISAAR,      12. aprill 2006


Täpselt aasta tagasi, 12. aprillil startinud valitsuskoalitsioonile ei heitnud armu opositsioon ega meedia. Rahvas oli ja on aga selle valitsusega rahul, meedia meeleolu on paranenud ja opositsioon on asunud ennast ümber formeerima.
Mullu 11. aprilli Äripäevas kuulutas kahekordne ekspeaminister Mart Laar (Isamaaliit): „Selle valitsuse keedetud suppi, kui tõesti sellisel väljakäidud alusel kokkulepe toimub, annab ikka järgnevatel valitsustel väga pikalt helpida."
Juhan Partsi asemel peagi Res Publica juhiks hakanud Taavi Veskimägi täpsustas 14. aprilli SL Õhtulehes: „Vastutustundetu on headel aegadel (6%line majanduskasv on riigile hea aeg) teha tuludega katmata kulutusi. Tulevikus tasutakse see suuremate maksude ja väiksemate pensionidega."
Aasta hiljem võib öelda, et majanduskasv kerkis rahandusminister Veskimäe ametist lahkudes 6 protsendilt 10 protsendile. Ning pensionid on kasvanud vaatamata maksualandusele kiiremini kui varem.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Ivari Padari sõnul sisaldas koalitsioonileping tervet hulka riigi kulutusi märgatavalt suurendavaid ettevõtmisi, samal ajal polevat näidatud nende kulude katteallikaid. "Ilmselt ei kavatse koalitsioon oma lubadusi täita, järelikult on uus valitsus juba eos rajatud valele. See valitsus laguneb tõenäoliselt varsti pärast omavalitsuste valimisi, see tähendab enne seda aega, kui jõuab kätte aeg täitmata lubaduste eest vastutada," põhjendas Padar (EPL 12.04.05).
Märgin vaid, et kohalikud valimised olid mullu oktoobris, koalitsioonilepingu suuremad lubadused on nüüd juba täidetud ja valitsuse tervis ikka hea.

EPL 11. aprilli juhtkiri pealkirjaga „Pudrumäed ja piimajõed" muretses mullu: „Kõik need lubadused neelavad palju raha. Kuid sellele, kust ja mille arvelt kavatsetakse juba plaanitud kulutustele tekkiv miljarditesse kroonidesse ulatuv lisa kinni maksta, koalitsioonilepe kahjuks selget vastust ei anna. Vihje riigi osaluse müümisele ettevõtetes on üks võimalus, mis pole põhimõtteliselt sugugi halb. Halb on, kui sellest saadud raha ei investeerita pikemaajalistesse projektidesse, vaid jagatakse valimiste eel lihtsalt laiali."
Tegelikult riigiettevõtetes osalusi müüdud pole, küll käib tõsine tegevus hoopis varasema valitsuse poolt ära antud raudtee riigile tagasi võitmiseks.
Läinudaastase Postimehe 12. aprilli juhtkiri hädaldas muu hulgas ka uue valitsuse isikkooseisu pärast: „Nagu koalitsioonileppes jäeti peale üksikute punktide ebaselgeks suur osa muid teemasid, tundub valitsus koosnevat ühelt poolt tugevatest isiksustest, kes tahavad kõik mängida esimest viiulit, ning teiselt poolt erakondade marionettidest. Kuidas see orkester koos mängima hakkab, seda me alles näeme. On selge, et uued ministrid lisavad valitsusele värvi, aga ebaselge, kas ka võimekust. Enamikul kandidaatidest tuleb asuda oma pädevust tõestama nii avalikkusele kui riigiametnikele."
Tänaseks on selge, et kõik ministrid on saanud iseseisvalt hakkama. Paljuski tänu Andrus Ansipile on ka orkester hästi kokku mänginud.
Roosa majanduslehe 12. aprilli juhtkirja avalause ei keerutanud: „Äripäeva meelest on Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu koalitsioon halvem kui eelmine valitsusliit – uus kolmik on oma tegevuse rajanud ebarealistlikule kokkuleppele. See on rikka riigi lepe ja suunatud kulutamisele, mitte majanduse kasvatamisele."
Ma loodan, aga ei usu, et täna-homme tunnistab Äripäev oma aastataguse hinnangu ebarealistlikuks.

Andrus Ansipile valitsuse moodustamise volituste andmise poolt hääletas 53 riigikoguliiget, 40 liiget hääletas vastu, erapooletuks ei jäänud keegi. Täna on Ansipi valitsusel toeks enam hääli Riigikogus. Vastupidiselt lubatule ühinema pidanud opositsiooni asemel on kaks opositsioonierakonda teatanud hoopis oma tegevuse lõpetamisest ning päris uue nime all üritamisest. Aasta tagasi alustanud valitsuskoalitsioon ei jätnud neile vanal viisil jätkates ellujäämiseks mingit lootust. Nii tuleb ka opositsiooniparteide ümberformeerimise mitmeti positiivne samm kanda aastaseks saanud valitsuskoalitsiooni aktivasse.
Mis puutub aga rahva arvamusse, siis valitsuskoalitsiooni kaks erakonda – Keskerakond ja Reformierakond – on läbi aasta olnud mis tahes arvamusuuringuis kindlalt esikohal. Kohalikud valimised kinnitasid ka Rahvaliidu elujõudu. Sama ei saa öelda ühegi praegu opositsioonis oleva partei kohta.

KESKMÕTE:
Ma loodan, aga ei usu, et täna-homme tunnistab Äripäev oma aastataguse hinnangu ebarealistlikuks.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (105)