Nädala juubilar ALLAN ALAKÜLA 40

Rue du Luxembourg 3

B-1000 Bruxelles

Belgique

Sel aadressil võib Allan Alakülale kirjutada ja teda ümmarguse sünnipäeva puhul õnnitleda. Seal asub Tallinna esindus Euroopa Liidu juures. Allan on üks esinduse kahest töötajast Tõnu Karu kõrval.

Kesknädalal on Allaniga eriline suhe – enne praegust oli tema töökohaks hiljuti üheksa-aastaseks saanud poliitikaleht. Ta peatoimetas meid kaks ja pool aastat ning lahkus siit 2007. aasta kevadel sõnadega, et Kesknädala tegemine tähendas talle “palju enamat lihtsast palgatööst. Ehk oli just see, mille poole me hingega palgatööd tehes alati püüdleme”.

Eesti meestele omaselt Allan muidugi eriline hingepaljastaja pole, aga tema valikud elus kõnelevad enda eest. Ta on olnud ajakirjanik Postimehes, Sõnumilehes ja SL Õhtulehes, jäädes sealt nii lugejatele kui ka autoritele meelde kui järjekindel õigluse tagaajaja ning teemadesse süvasüübija. Aeg-ajalt kuni selle piirini, kust edasi algab konflikt, sest temaga oli võimalik sattuda kirgliku vaidlusse, et mitte öelda tülli – enamasti vaid põhjusel, et Allaniga vaidleja tahtis minna kergema vastupanu teed, üritas lõigata latvu juurte uuristamise asemel ja püüdis muidu elus kergemalt läbi saada. Allaniga koos ei olnud see võimalik, sest üks tema omadusi on maksimumitaotlus. Hästi ebamugav ühe kolleegi (eriti ülemuse puhul), kas pole?

Laiemale üldsusele sai Allan tuttavaks, kui temast sai Tallinna linnavalitsuse meediajuht. Eks ta üritas selgi ametikohal ajada sirget ja õiglast joont, sattudes ühtepuhku pahuksisse nii ülejäänud meediaga, kes püüdis keskerakondliku Tallinna kohta põhiliselt ajakirjanduslikku soppa toota; kui ka opositsioonipoliitikutega, kes süüdistasid teda keskerakondliku propaganda tegemises. (Küsimus: kelle poliitikat on ajanud näiteks peaminister Kallase või Ansipi kommunikatsioonibüroo – kas mitte reformierakondlikku? Või kelle poliitikat ajas ja ajab praegune suhtekorraldaja Ivo Rull, kui töötas 1992–1995 Mart Laari juhitud Isamaa peasekretärina ja oli Riigikogu erakondlik ametnik – Parempoolsete fraktsiooni nõunik?)

Näiteks 24. mail 2004 edastas Eesti poliitikataevas lühiajaliselt vilgatanud erakonna Res Publica vähetuntud poliitik Sven Sester pressiteate “Piirid kaotanud Alaküla tuleks viivitamatult vallandada”, sest Alaküla olevat “ajaloo ja parteipoliitika segi ajanud ja Tallinna meediasuhted täielikult keskerakondlikult politiseerinud /- - -/ ja keskerakondliku propaganda tegemiseks on Tallinna meediaosakond end linnakodaniku raha peal pidevalt kasvatanud”.

Samuti on Allanit avalikult halvustanud sotsiaaldemokraat Hannes Rumm, kes 21. veebruaril 2007 ütles PM-online'is, et “Alaküla on väetanud meie meediapõldu sellise sõnnikuga, millest ülejäänud tintinimesed unistadagi ei osanud”. Rumm viitab siin Allani tööle Kesknädalas.

Poliitilistelt veendumustelt ei ole Alaküla siinkirjutaja arvates sugugi mitte keskerakondlik, vaid ehedalt sotsiaaldemokraatlik. Kuid Eestis ju praegu arenenud sotsiaaldemokraatiat ei eksisteeri, ja parema puudusel sidus Alaküla ennast tsentristidega, et erineda nõretavast, ühekülgselt paremale kaldu ning tihti varjamatult ahnust, valet ja moraalitust promovast peavoolumeediast. Eesti sotside idee ja mõte ei ole muud, kui aidata võimul püsida lausliberaale reformiste, ja üheskoos nendega ellu viia majandust ning eestlaste elujõudu järjest vähendavat poliitikat. Kuidas saaks Alaküla sellises avantüristlikus tegevuses osaleda? Tema puhul on see välistatud – erinevalt neist, kes teda (k)arvustada võtavad.

Erineda tahtmise eest on Allani pead korduvalt üritanud kandiliseks taguda nii lähemad kui ka kaugemad kaasteelised, aga õnneks pole neil suurt edu olnud.

Aastail 2001–2004 Eesti Ajakirjanike Liidu esimehena töötanud Alakülale püüti samuti kambakas korraldada, ja eks ikka armsate kolleegide endi poolt. Ju siis mõnele ei meeldinud, et Alaküla kolmeaastase juhiaja jooksul jõuti varjusurmas organisatsioon nii finantsiliselt kui ka isikkoosseisuga pealepoole vett upitada, loodi rahvusvahelised suhted ning ületati tihti uudiskünnis kodusel meediamaastikul. Kuid nagu varem ja hiljemgi, astusid Allani kõrvale raskel momendil tõelised sõbrad. Siinkohal tulekski üks ja ainus sünnipäevasoov: et Sulle alati jätkuks julgeid sõpru, Allan!

Vahest iseloomustab tänase juubilari keerulist natuuri ka seltskond, kellega tal juhtumisi ühel päeval sünnipäev on. 11. septembril on sündinud Arvo Pärt, Venno Laul, USA kirjanik O’Henry, Feliks Dzeržinski, German Titov, USA režissöör Brian de Palma, jalgpallur Franz Beckelbauer, Tartu Ülikooli meediaõppejõud Peeter Vihalemm, helilooja Avo Tamme. Nii et igati hea päev loominguliste ja poliitiliste inimeste sünniks! Kui lisada siia veel 1997. aastal 11. septembril toimunud Kurkse tragöödia, kus hukkus 14 Eesti kaitseväelast, ning  2001. aasta 11. septembril- WTC-tornide kokkuvajumine New Yorgis, saame kokku inimtegevuse kõige tormilisemat külge iseloomustava päeva.

Allan Alaküla sündis 11. septembril 1968 Kohtla-Järvel, lõpetas ajaloo erialal Tartu Ülikooli 1993. aastal, on täiendanud end Birminghami Ülikoolis ja India Massikommunikatsiooni Instituudis. Alates 2008. aasta maist on ta Tallinna Euroopa Liidu esinduse juht, valmistudes 2011. aastaks, mil Eesti pealinn kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Jõudu!

Kesknädaliste nimel

URMI REINDE

Jaga |