Martin Repinski: täna otsustaksin seakasvatajaid toetada samamoodi

Ajakirjanduses on väidetud, et seakasvatajatele mõeldud erakorralised riiklikud toetused, mille 2016. aastal ametisse astunud uus valitsus heaks kiitis, soosisid rohkem Keskerakonnaga seotud maaettevõtjaid. Olite uues valitsuses maaeluminister lühikest aega. Kuidas kommenteerite neid väiteid?

Põhiliselt on seda seostatud niimoodi, et uute toetuste määramisel käis mingi kokkumäng erakondlikku liini pidi ning Maaeluministeerium hakkas soosima seakasvatajatele mõeldud uute toetustega näiteks keskerakondlasest seakasvataja Urmas Lahe ettevõtteid. Ent nii see polnud. Hiljem on ka Laht ise mulle öelnud, et uus toetustesüsteem polnud niisugune, mida nemad soovisid. See süsteem mõeldi ikka välja ministeeriumis.

See ei käinud sedamoodi, et minister ise teeb sääraseid otsuseid kellegagi konsulteerimata. Otsuse tegemise juures olid ministeeriumi juhtkond, põllumeeste organisatsioonid, talupidajate liidu ja muidugi ka seakasvatajate esindajad. Kohtusime toetuste aruteludel peaaegu iga päev ning lõpuks leppisime konsensuslikult kokku, kuidas toetusi määrata. See ei olnud ühe inimese otsus.

Milline see otsus oli?

Minu ministriks oleku ajal jõudsime teha ettepaneku. Põhimõtteks oli ühekordne toetus, mis makstakse neile ettevõtetele, kes on esmakordselt asetatud seakasvatuseks määratud tsooni. Need kolm seakasvatuse toetamise tsooni olid varem kindlaks määratud. Toetusesaajate ring oli suhteliselt väike ning mõeldud ikkagi kompenseerimaks sealiha hinnalangusest saadud kahju. Mitmed seakasvatajad nägid, et need, kes said toetust möödunud aastal, sel aastal seda enam saada ei tohiks.

Minu mõte siis oli, et kui on võimalik lisaks Euroopa Liidu toetuste kõrval ka riigi poolt toetada, siis tuleb seda teha. Paljud seakasvatuse valdkonnas tegijad arvestasid tollal vaid ühekordse toetusega, kuid mul tuli mõelda ka sellele, kuidas see toetuste süsteem oleks jätkusuutlik ega piirduks vaid ühe aastaga. Varasemate üksikute toetuste saajate asemel hakkas neid saama terve sektor ning saab seda praeguseni. Loomulikult saavad suuremad tootjad rohkem toetust, sest seda makstakse sigade arvu pealt.

Kas oli siis selles valdkonnas mingit huvide konflikti või nn omade toetamist, nagu on väidetud?

Ei olnud. Siis oleks pidanud tegema täpselt niimoodi, nagu tahtis Urmas Laht või keegi teine. Aga ei tehtud niimoodi. Otsused tehti kõigi jaoks. Kui peaksin täna otsustama, siis teeksin seda samamoodi.

On ka ette heidetud, et toetused läksid kasumlikele ettevõtetele. Aga ka selleks on need mõeldud. Tollal oli liha müügihind kaks korda kõrgem tootjatele makstavast hinnast. Paljud seakasvatajad lõpetasid juba tegevuse. Oli näha ka edaspidiseid seakasvatuste sulgemisi. Oli vaja kiiresti reageerida ning seda kogu valdkonda silmas pidades – et maal ei jääks tööta sadu inimesi. Nüüd on seakasvatus stabiliseerunud ning lautasid ei panda enam nii lihtsalt kinni.

Kuidas peaks riiklikke maaelutoetusi määrama? Kas neid on üldse vaja, kui Euroopa Liit niikuinii toetab maaelu?

Euroopa Liit maksab ainult osaliselt ning Eesti saab ise samapalju juurde panna kui EL. Eelmine valitsus seda ei teinud ega pannud omalt poolt raha juurde. See pani kogu seakasvatuse ja üldse maaelu väga raskesse seisu, ning me mäletame neid proteste ka Toompeal.

Suurem osa riikidest toetas ka varem oma seakasvatajaid, ning seda tegid ka meie naabrid Läti ja Leedu. See tähendas ilmselget konkurentsieelist.

Põhimõtteliselt poleks neid toetusi üldse vaja, kui neid ei kasutataks. Piisab ühtsest finantsinstrumendist, mõnest fondist või investeeringutest, et toime tulla. Ent me ei saa toetustest loobuda, sest naabrid Euroopa Liidust seda saavad, ning neil tekib tohutu konkurentsieelis. Meil on ühine turg ning hinda reguleerivad praegu suured toetatud majandused.

Toetustest loobumine eeldab teistsugust mõtlemist ja tegutsemist. Eelkõige seda, et ettevõtlusse pandud laenud ja investeeringud makstakse tagasi. Investeering  on ühekordne ning peab hakkama tagasi teenima. Ent niikaua, kui on olemas toetused, tuleb neid kasutada.

Küsis AIVAR JARNE

Jaga |